Uute korterite pealetung

Sellelt aastalt oodati palju. Mõni ennustas buum

i, teine kartis euro poolt põhjustatud seisakut. Tegelikult möödus esimene poolaasta rahulikult, sest üleüldine majanduselu ei anna põhjuseid ei suureks tõusuks ega kolisevaks languseks. Positiivsust lisab aga arenev uusarendustegevus, eriti just korteriturul.
Käesoleva aasta esimeses pooles teostati 14 749 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 2,2% enam kui mullu samal ajal. Tehingute rahaline väärtus oli kokku 720,5 miljonit eurot, mis on 31% enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Kortereid müüdi käesoleva aasta esimeses pooles 5813, keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot ruutmeetri eest. Mullu samal ajal olid vastavad arvud 6049 ja 628. Seega, hoolimata kergest tehingute arvu langusest, on keskmine hind kerkinud.
Suurenenud tehinguväärtuste taga on mitmeid põhjuseid: loomulik hinnatõus, kallimate objektide osakaalu suurenemine, aga ka taaselustunud uusarenduste, eriti just korterelamute, rajamine, mis on ostjaskonna seas populaarseks osutunud.

Uus tase uusarendustes
Möödunud poolaastal oli kinnisvaraturgu analüüsides põhjust rääkida üha aktiivsemaks muutuvast uusarendusprojektide sektorist. Kuigi uute korterelamute ehitamine algas juba möödunud aastal, hakkasid nad turul mõju avaldama eelmise aasta teises pooles ja sel aastal.
Uusarendused on heaks indikaatoriks, vaatlemaks, kuidas kinnisvaraturul läheb. Nende suhteline rohkus näitab, et arendajate ootused ostjaskonna suhtes on kõrged. Praegune küllalt aktiivne uute korterite ostmine aga näitab, et pakutav on ostjale meeltmööda ning selle nimel ollakse valmis laenu võtma ja igapäevakulutustes piire seadma.
Kui buumiaja lõpu poole hakati üha häälekamalt rääkima sellest, et uued korterid võiksid enam vastata inimeste tegelikele ootustele, siis nüüdsed arendused on selles suunas mitu suurt sammu edasi astunud.
Ostjad nõuavad kvaliteeti ja terviklikku elukeskkonda. Arendajad on seda mõistnud ning elamuehitus ei piirdu enam betoonkasti rajamise ning selle jaotamisega korteriteks.
Piisava arvu parkimiskohtade, mänguväljaku, loogilise korteriplaneeringu, haljastuse ning üha enam ka energiamärgise olemasolu (mis on pea kaks aastat juba uute majade puhul kohustuslik olnud) puhul on inimesed nõus ostma ja vaadates uusarenduste müügistatistikat, seda ka tehakse.

Arendustegevus liigub südalinnast välja
Pärast kinnisvaraturu langust sai arendustegevus hoo sisse Tallinna kesklinnas, kus alustati mitmete projektidega, mis olid kriisi saabudes seisma pandud.
Neist projektidest on hästi läinud näiteks kortermajades Tatari, Kaupmehe, Köleri ja Ravi tänaval, kus ostjaskonnast enamiku ei moodusta mitte kinnisvara jahtivad välisinvestorid, vaid kohalikud Eesti inimesed.
Lisaks on juba ehitamisel või detailplaneeringu kehtestamisjärgsel ettevalmistamisel kortermajad Tartu maanteel, Raua ja Veerenni tänaval ning mitmed renoveerimisprojektid, näiteks arhitekt Burmani poolt kavandatud hoone Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal. Kuuldavasti plaanitakse elu sisse puhuda ka kaksiktornide projektile Kentmanni tänaval.
Üha enam on uusi elamuid kerkimas aga südalinnast eemal. Mainimist väärivad mahukamad hooned Meeliku, Vihuri ja Uuslinna tänaval. Jätkatakse Mäepealse ja Sipelgapesa arenduste väljaehitamist, rääkimata lugematul hulgal väiksematest kortermajadest üle linna – Kalamajas, Kristiines, Lasnamäel ning loomulikult ka kesklinnas.
Väljaspool pealinna pole arendustegevus buumi ajaga võrreldavat hoogu sisse saanud. Uusi maju kerkib Harjumaal Viimsis ja Rae vallas. Samuti ka Pärnus ja Tartus, kus ehitatakse uusi, aga renoveeritakse ka ajaloolisi hooneid.

Nõudlust on
Uute projektide broneerimis- ja müügilepingute statistika kohaselt läheb enamikul “uutel tulijatel” hästi. Kui kvaliteedist ja asukohast tulenev hind on õige, broneeritakse hulk kortereid juba projekteerimise staadiumis. Ostudeni jõutakse tihti siis, kui hoone on alles ehitusjärgus.
Populaarseimad on endiselt kahetoalised korterid, kuid eelkõige just kallima hinnaklassi projektides ostetakse esimesena ära ka suured, nelja- ja enamatoalised korterid.
Ostjatepoolsed nõuded uutele elamispindadele on aina karmimad ja arendajad peavad sellega arvestama. Kuna praegu on olemas nõudlus uute pindade järele, kuid pole buumi, siis on selge, et kõik mittekvaliteetne jääb müümata.
Siiski on uusarendustele senini olemas soodne alternatiiv vanemas elamus asuva täielikult renoveeritud korteri näol. Ja kuigi mõned spetsialistid on paneelmajadele ennustanud kadu, pole sellist tulevikku veel niipea kindlasti näha. Seetõttu ei ole ka uut ehitusbuumi tulekul, sest lisaks soodsa tüüpkorteri olemasolule takistab selle teket ka ostjaskonna ebakindel majanduslik olukord.

Hetke olulisemad pakkumisel olevad arendusprojektid Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

*Seisuga juuli lõpp 2011
** Broneerimisfaasis