Kui viimase aastaga on elamispindade müügiturg Tallinnas muutunud üha passiivsemaks, siis üürikorterite turul ei ole näha märke aktiivsuse alanemisest ning sarnase trendi jätkumist võib prognoosida ka järgmiseks aastaks. Paljudele inimestele on uuele elamispinnale kolimise ainuvõimaluseks üürikorteri otsimine. Turuosaliste arv on kasvanud ning püsib kõrgel, mistõttu on oluline teada turul toimuvaid trende.
Kuna üürikorteris elamine on saamas paljudele eluviisiks ja pikemaajaliseks plaaniks, siis on pikenenud keskmised üüriperioodid. Üürimise keskmine periood on täna 1-2 aastat, mis loomulikult rõõmustab omanikke. Stabiilselt üüri maksev ja korralik pikaajaline üürnik on omanikele äärmiselt oluline. Siiski on olemas ka selline kontingent inimesi, kes soovivad võtta korterit üürile nn vahepeatusena ja nende üüriperiood on keskmiselt 1 kuu kuni aasta. Need üürnikud on ka aktiivsed müügituru jälgijad ning kui leitakse sobiv pakkumine oma koduks, ostetakse see korter ära. Praegu on siiski korteri üürimine igakuiselt odavam kui laenumakse teenindamine. Nt 2-toalise uue korteri üürihind kesklinnas on u 6500 krooni kuus. Samasuguse korteri müügihind on u 1,7 mln krooni ning omades 30% omafinantseeringut jääb 30-aastane laenumakse 7% laenuintressi juures 8000 krooni kanti. Kuna paljudel pole täna võtta ka vajalikku omafinantseeringut või sobilikku lisatagatist, jääbki ainuvõimalikuks lahenduseks üürikorter.
Korterite üürihinnad on väga varieeruvad ning sõltuvad erinevatest asjaoludest. Tähelepanu pööratakse elamu ja trepikoja seisukorrale, korteri viimistlustasemele ning sisustusele. Maitsekalt sisustatud korteritele on võimalik mõistliku hinnaga kiiremini üürnik leida kui halvas seisukorras korteritele. Kuna pakkumine on suur ning üürihindade korrektsioon aasta alguses on võimaldanud üürnikel oma elutingimusi parandada, siis tingis see halvemas seisukorras korterite suurema hinnalanguse 2008. aasta sügisel. Halvemas seisukorras või kõrgete kommunaalmaksetega korterite hinnad on sügisega langenud ca 1500 krooni korteri kohta. Ka kommunaalmaksetele pööratakse viimasel ajal rohkem tähelepanu, mistõttu eelistatakse väiksemate kuludega uuselamuid või siis vanemaid elamuid, millel ei lasu suurt võlakoormat.
Ka osad omanikud on aru saanud sellest, et korteri üürimakse peab olema odavam, kui kommunaalkulud on kõrged, kuna vastasel juhul üürnikud ei ole suutelised seda maksma ning korter jääb vakantseks pikemaks ajaks. Üsna vastutulelikud ollakse ka tingimise suhtes ning kallimate korterite puhul on see ka mõistlik tegevus. On meeldiv tõdeda, et on olemas omanikke, kes on välja arvutatud aasta keskmise küttekulu ning üürnikule esitatakse igakuiselt kindel küttekulude summa, et lisakulud oleksid üürikule stabiilsemad ja vastuvõetavamad.
Tehes lihtsa arvutuse, on selge, et majanduslikult otstarbekam on sageli üürihinda alandada, kui jääda ootama üürilist kallima hinnaga. Näiteks kui korteri üür on 7000 krooni ning üürnik teeb pakkumise 6500 krooni, kaotab omanik hinnaalanduse tõttu aastas 6000 krooni. Samas kui ta hoiab veel ühe kuu korterit tühjana ja ootab uut üürilist, on ta kaotanud juba 7000 krooni.
Aktiivsemad piirkonnad on jätkuvalt kesklinn ja magalad. Magalate aktiivsuse tippaeg on reeglina suve lõpul, mil paljud üliõpilased otsivad korterit otsivad. Kuigi nõudlus üürikorterite järele püsib suur, siis ei jää ka pakkumine sellele alla, mistõttu üürimäärade tõusu lähiajal oodata ei ole. Üürihindades on jätkuvalt läbirääkimise võimalusi, kuid suuremas plaanis jäävad üürihinnad poolaasta arvestuses umbes samale tasemele.
Kristina Sõmerik
Uus Maa Kinnisvarabüroo üürikorterite konsultant
