2008. aasta suvi ja sügis on olnud tehinguaktiivsuselt suhteliselt sarnased ning hinnatase on pidevalt langenud. Korterite ostuhuvilisi on sügisel juurde tulnud, kuid tehingute arv tõusnud pole.
Pakkumine ei ole kvartali jooksul suurenenud ning kui sarnane trend jätkub ka järgmises kvartalis siis võib oodata tasapisi pakkumiste arvu vähenemist. City24 andmetel on keskmiselt Tallinnas pakkumises 8500-9000 korterit, kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et mitmed korterid on müügis erinevate maaklerite poolt, mis suurendab reaalset pakkumiste arvu. Hinnanguliselt võib erinevaid kortereid pakkumises olla u 5000-6000.
Tehingute arv viimase kolme kuu jooksul oli väiksem kui viimastel eelnevatel aastatel. Maa-ameti andmetel on Harjumaa ja Tallinna kinnisvaraturg tehinguaktiivsuselt langenud 2003. aasta tasemele. Keskmiselt toimus Tallinnas kuus 600 korteri ostu-müügitehingut, mis on u 25% vähem kui eelmine aasta samal ajal. Keskmised hinnad langesid Tallinnas ja Harjumaal kvartalis vastavalt 8% ja 9%. Korterite hindade tipuajast 2007. aasta kevadel on hinnalangus olnud u 20-25%. Enim tehinguid tehakse magalakorteritega, mis on üheks odavaimaks kodu soetamise võimaluseks.
Korterite tehinguhinnad on kesklinna vanemates elamutes keskmiselt vahemikus 23 000-27 000 kr/m2 ning uutes elamutes keskmiselt 26 000-37 000 kr/m2. Kahetoalise uue korteri hind kesklinnas on keskmiselt 1,5-1,8 mln krooni. Väiksema ruutmeetrite arvuga (ca 40 m2) on võimalik uus korter soetada kesklinna äärealadele ka 1,3-1,5 mln krooniga. Magalapiirkondades on vanemate korterite hinnad keskmiselt vahemikus 16 000-20 000 kr/m2 ning uute korterite hinnad 23 000-27 000 kr/m2.
Kui aasta tagasi olid äärelinnas arendajate poolt pakkumises olevatest korteritest vabad ligi pooled, siis tänaseks on see osa oluliselt vähenenud ning vakantseid kortereid on u 30%. Kuna uusi projekte selle aja jooksul praktiliselt pakkumisse lisandunud ei ole, väheneb vabade korterite arv pidevalt. Seetõttu ongi vakantsused uutes majades vähenenud. Valdav enamus elamutest on valmis ning ootavad elanikke, väiksem hulk maju peaks valmima ka 2008. aasta lõpus või 2009. alguses. Aasta tagasi suurenes vakantsete korterite hulk ka seetõttu, et paljud broneeringu teinud inimesed tühistasid need kuna ei soovinud turuolukorra muutudes enam korterit välja osta. Praegu ostetud korterid niipea kindlasti müüki tagasi ei tule, kuna tegemist ei ole spekulatiivsete ostudega, vaid ikkagi kodu soetamisega pikemaks ajaks.
Tallinna üürikorterite turul olid august ja september suhteliselt aktiivsed, paljud üliõpilased otsisid uusi üürikortereid. Üürikorterite pakkumine on viimastel kuudel City24 andmetel vähenenud. Üürihinnad tegid aasta alguses läbi märkimisväärse languse ning on viimase kvartali jooksul püsinud stabiilsed. Korterite üüriperioodid on pikenenud ja keskmiseks perioodiks võib pidada kuni 2 aastat. Alla aastase üüriperioodiga tehakse väga vähe lepinguid.
Tallinna korterite turul on ka aasta lõpuks oodata sarnast olukorda suve ja sügisega. Tehinguaktiivsus püsib võrreldes eelnevate aastatega madal ning tehinguhinnad langevad tasapisi edasi. Suurem hinnalangus tabab neid objekte, mida on korraga palju pakkumises, nt uusarenduste kortereid. Samas püsivad paremini selliste korterite hinnad, mis on heas asukohas, rohkete lisaväärtustega (parkimine, rõdu, kamin, vaated jne) ning milliseid pakkumises harva ja vähe on. Ostjate olukord on käesoleval aastal väga hea, kuna pakkumist on palju ja hinnad tingitavad. See olukord on aga mõne aja pärast muutumas, kuna pidevalt ostetakse paremaid kortereid ära, nii eraisikute kui ka investorite poolt. Hinnatase võib küll olla aasta pärast madalam, kuid ka pakkumine on viletsam.
Annika Jakobson
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide kinnisvara analüütik
