Laopinna valik tänapäeval võib osutuda raskemaks, kui algul paistab. Tihti hakatakse uut laopinda otsima, kui olemasolev pind enam nõudmisi ei rahulda.
Selline käitumine võib kaasa tuua olukorra, kus sobiliku laopinna leidmine osutub oodatust raskemaks ning ettevõte on sunnitud minema kompromissile, valides pinna, mis ei vasta 100% nende ootustele. Käesoleval aastal on pakkumine küll märgatavalt suurenenud, kuid pakkumises olevad pinnad on siiski veel detailplaneeringu staadiumis ning nende ehitamist oleks võimalik alustada kohe, kui potentsiaalse üürnikuga on kokkulepe saavutatud. Seega kulub pindade valmimiseks vähemalt aasta. Valminud laopindu on võimalik leida vähestes tööstusparkides, näiteks Jüri Tehnopargis ja Terminal 11-s.
Seega tuleks laopinna otsinguid alustada ca 6 kuud ennem reaalse vajaduse tekkimist. Sedasi on võimalik tutvuda projektidega, kus ehitustegevus ei ole jõudnud lõppfaasi. Valdavalt on arendajad nõus kliendi spetsiifilisi erisoove ära kuulama ning võimalusel ehitusprotsessis kliendile vajalikke muudatusi tegema. Reeglina suuremad ettevõtted ka teevad oma plaane pikemalt ette ning seetõttu on neil ka valikuvõimalus suurem.
Kuna linnamaa on kallis, ei ole otstarbekas linna laopindasid ehitada. Samuti vaadatakse olemasolevad linnasisesed laopinnad kriitilise pilguga üle, kas ei oleks võimalik kasumlikumalt uus kasutusviis leida. Valdavalt tekib linnas laopindade vakants juhul, kui ettevõte leiab, et hetkel üüritav pind on ebasobilik ning otsustab kolida sobivamale pinnale. Sellised vakantsi tekitavad laopinnad on valdavalt deformeerunud ning ülehinnatud.
Soovitakse ka äritegevuseks sobivaid krunte. Trendiks on ostuhuvi üha väiksemate maatükkide vastu. Viimasel ajal otsitakse enim ca 2000 m2 suuruseid äritegevuseks sobivaid kinnistuid. Selline trend on tingitud nii kinnisvarahindade ja laenuraha kallinemisest kui ka ettevõtete enda tuleviku täpsemast planeerimisest. Eelistatud on Tallinna lähipiirkonnad, raadiusega kuni 15 km. Kaugemale kolimiseks on ettevõtetele määravaks tööjõu olemasolu piirkonnas.
Uus Maa konsultantide kogemustele tuginedes võib öelda, et maad soovivad osta ning hoone ise ehitada üldjuhul väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted. Suuremad ettevõtted eelistavad pinna üürida ning keskenduvad oma põhitegevusele, jättes kinnisvaraga tegelemise selleks spetsialiseerunud firmadele.
2007. aastal ei ole lao- ja tootmispindade üürihinnad oluliselt kerkinud. Hinnatõus on olnud kuni 5%, olenevalt piirkonnast ja objektist. 2006. aasta hinnatõus vajab veel siiani üürnike poolt kohandumist. Ka ehitushindade kasv on pidurdunud ning pakkumine suurenenud, mis ei anna lähitulevikus enam põhjust hindade tõusuks. Ettevõtted, kes oma plaane vähemalt aasta ette teevad, saavad valida endale sobivaima üsna mitme erineva projekti hulgast. Ka see aspekt vähendab edasise hinnatõusu tõenäosust.
Rene Kasela
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade maakler
