2007.aasta suvi oli Tallinna üüriturul väga aktiivne. Kasvanud on nii pakkumine kui ka huviliste arv. Pakkumise arvu suurenemist on mõjutanud passiivne müügiturg, mistõttu üritatakse korterit paralleelselt müügiga ka välja üürida.
Kuigi eestlased eelistavad pigem elada oma korteris, siis on siiski inimesi, kes ei ole veel otsustanud, millises kodus nad pikemas perspektiivis elada tahaksid ning eelistavad seetõttu vahepealsed aastad elada üürikorteris. Sellist mõtteviisi on võimendanud ka tänane turusituatsioon, kus paljud inimesed on ootel. Samuti on inimesed muutunud nõudlikumaks ning teavad väga täpselt, millist korterit soovivad osta ning kui sellist sobiva hinnaga pakkuda ei ole, siis elatakse meelepärases üürikorteris. Kuna korterite üürihinnad on tõusnud, on eelistatud hea kvaliteedi ja hinna suhtega korterid, enimnõutud hinnaklass on kuni 6000 krooni, millele lisanduvad kommunaalmaksed.
Samuti on olemas nõudlus inimeste seas, kes vajavad üürikorterit kui vaheetappi enne uue eluaseme valmimist või ostmist. Viimasel ajal on üha rohkem selliseid inimesi, kes on oma varasema elamispinna juba maha müünud, kuid uue kodu valmimise tähtaeg on pikenenud. Augustis ja septembris suurendasid nõudlust ka kodu otsimise viimasele hetkele jätnud üliõpilased. Paljud üliõpilased eelistavad üürida suurema korteri, et seal mitmekesi elada ning kulusid kokku hoida.
Uute kahetoaliste korterite hinnad Tallinnas algavad 7500 kroonist kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Uute majade kortereid eelistatakse parema seisukorra ning sageli madalamate kommunaalkulude tõttu, kuna uute korterite puhul ei pea üürnik maksma remondifondi tasusid. Väga kiiresti leiavad üürniku äärelinna uued korterid, mille üürihind turu olukorrale vastab. Äärelinna uusi üürikortereid on suhteliselt vähe pakkuda ning seetõttu saab mõistliku üüritasemega korteri välja üürida vaid mõne nädalaga. Kesklinnas on aga 2-toaliste korterite üüritase suhteliselt täpselt välja kujunenud. Keskmiseks üüriks on 7000-8000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kõrgemat üüri saab küsida oluliste lisaväärtustega korteri eest, nt parkimine garaažis, eksklusiivne siseviimistlus või täisfunktsioon (linad, lauanõud, kodutehnika jms).
Üüriturul ei ole kõigi piirkondade korterite üürihinnad veel paika loksunud, mistõttu esineb mitmeid korterid, kus hinnatase on oluliselt kõrgem ning millele üürniku leidmine võtab kaua aega.
Ka sügiseks ja talveperioodiks on oodata aktiivset tegutsemist üüriturul. Arvestades olukorda korterite müügiturul Tallinnas, eelistavad paljud endale korteri üürida ning mõni aeg jälgida, mis kinnisvaraturul edasi saab. Kuna saab prognoosida jätkuvat nõudluse kasvu, on oodata järgmise poolaasta perspektiivis ka hinnatõusu ca 10%. Ka praegu on võimalik tõsta uue lepingu sõlmimisel üürihindasid korteritel, mille üürilepingud on sõlmitud aasta või rohkem tagasi.
Üürnikud soovivad sisustatud ja kvaliteetselt viimistletud kortereid, kus oleks olemas kodutehnika ja mööbel. Üüriperioodid jäävad keskmiselt aasta ja paari aasta vahele.
Üüriturgu mõjutavad ka uue trendina “tööandja elamispinnad”. Esimese ettevõttena, kes avalikult pakub oma töötajatele odavaid üürikorterid on Eestis Falck. Ka mitmed ehitusfirmad otsivad oma töötajatele sobilikke elamispindu. Mujal Euroopas on aga selline trend üsna tavaline ning nüüdseks on see jõudnud ka Eestisse. Tööandja eluruumid ei tähenda mitte ainult eraldi nn ühiselamu ehitamist, vaid võib piirduda ka mõningate korteritega ettevõtte kohta, kuhu lubatakse elama mujalt piirkondadest tulnud töötajad. Tööandja eluruumide pakkumine annab ettevõttele tänasel tööjõuturul väga hea konkurentsieelise. Ettevõtted, kes on ostnud kortereid kesklinna edasimüügi eesmärgil, saaksid neid pigem üürida oma töötajatele, mis oleks väga hea motivatsioonisüsteemi osa.
Kristina Sõmerik
Uus Maa Kinnisvarabüroo üüriosakonna juhataja
