Viimastel aastatel on kinnisvaraturgu iseloomustanud hindade hüppeline tõus üle kogu vabariigi ning erandiks ei ole siin ka Lääne- Eesti saared.
Saared oma atraktiivse looduse ja ehtsusega on läbi aegade köitnud inimesi nii saarelt kui mujalt.
Nõudlus elamukruntide järgi Eesti saartel on endiselt suur, mis omakorda annab võimaluse kinnisvaraarendajate aktiivsele tegevusele. Enim eelistatud piirkondadeks võib pidada Kuressaare linna ja väiksemate asulate lähiümbrust ning kaunite liivarandadega piirkondi. Suur on nõudlus väikeste kommunikatsioonidega varustatud kinnistute järgi, mis asuvad linnale võimalikult lähedal.
Välja on kujunenud ka uued elamurajoonid, kus kommunikatsioonidega varustatud väikeste ca 1000-1500 m2 suuruste kruntide ruutmeetri hinnad on 150-350 kr. Selliste kruntide järele on nõudlus kõige suurem kohalike elanike seas. Vilgas arendus toimub ka Kuressaare linna piirist veidi kaugemal. Kuni 15 km kaugusel asuvate kinnistute hinnad on väga erinevad sõltudes piirkonna atraktiivsusest, infrastruktuurist, kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustest jm. Kehtestatud detailplaneeringuga kruntide hinnad sisemaal algavad 30 kr/m2 ja lõppevad 60 kr/m2 juures. Kauni loodusega ning kehtestatud detailplaneeringuga merelähedased kinnistud, mis asuvad tuntud suvituspiirkondades omavad sootuks kõrgemat hinda. Nende piirkondade krundid on ca 2500-7000 m2 ning hinnad algavad 60 kr/m2 ja lõppevad 120 kr/m2 juures.
Antud piirkonna põhilisteks ostjateks on mandrieestlased ja välismaalased, kes soovivad soetada kaunist mereäärset suvekodu. Väga oluliseks peetakse väiksemate kruntide puhul detailplaneeringu olemasolu. Üha sagedamini küsitakse ka 1-3 ha suuruseid kinnistuid, kuhu oleks võimalik ehitada väikepereelamu ja abihooned. Suuremad kinnistud omavad veidi madalamat ruutmeetri hinda ning annavad inimestele privaatsuse.
Eelistatumad on linnalähedased kinnistud, kuid ära ei öelda ka atraktiivsetes ja kauni loodusega paikadest sisemaal. Oluline on samuti juurdepääs ja alajaamade lähedus. Omaette nähtuseks on suured 10-30 ha suurused kinnistud, millest ennekõike huvituvad arendajad ja investorid. Suurte maatükkide hinnad on ka oluliselt madalamad kui väiksematel, alates 3 kr/m2 ja lõppedes ca 15 kr/m2 juures. Populaarne on puhkekülade arendamine, kus alustatakse detailplaneeringu koostamisest ja lõpetatakse valmis majadega.
Ka põllumaade müük on oluliselt aktiivsemaks muutunud. Ostjateks on kohalikud aktiivselt tegutsevad väikeettevõtjad, kes soovivad enda tegevust laiendada või on siiani kinnistuid rentinud. Põllumajandusliku otstarbega maade hinnad algavad ca 1 kr/m2 lõppedes 3 kr/m2 juures sõltudes samuti piirkonnast.
Metsamaadest eelistatakse kinnistuid, millele on eelnevalt kehtestatud metsamajandamise kava. Hinnataset on väga raske välja tuua, sest hind sõltub kinnistul olevast metsast ja raieõigusest.
Väiksematel saartel nagu näiteks Vormsil ja Kihnus on hetkel pakkumisi keskmiselt veidi alla 10. Turuaktiivsus seal on väike ning tulenevalt vähestest tehingutest turg ka suhteliselt väljakujunemata. Valdav enamus on suured, mõne hektari suurused maatulundusmaad. Hinnad jäävad vahemikku 100 000 – 500 000 krooni, olenevalt asukohast, detailplaneeringust ning maa sihtotstarbest.
Hetkel on Saaremaal ja Muhu saarel müügis olevate kinnistute arv 700 piirimail – suhteliselt väikese piirkonna kohta üsna kõrge näitaja. Järeldada võib aktiivse tegevuse jätkumist nii ehituse kui ka kinnisvaraturul. Prognoosida võib hindade tõusu jätkumist, kuid need ei kasva enam sellise kiirusega, kui möödunud paaril aastal.
Heleri Ama
Uus Maa Kuressaare büroo
Maade ja majade maakleri assistent
