Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on inimestel, kes soovivad osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Kui müüja seda müügitehingu tegemisel üle ei anna, tekib ostjal endal kohustus kindlustada, et hoonel oleks olemas kehtiv energiamärgis. Alates 01.05.2009 on kehtestatud ka sanktsioonid ehitise omanikele nimetatud olemasolu kohustuse eiramise eest. Eraisikule on rahatrahv kuni 18 000 ja juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni.
Üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avaliku kasutusega hoonete puhul on aga energiamärgis nõutav, olenemata hoone omandamise ajast.
Mis on energiamärgis ja miks ning kellele seda vaja on?
Energiamärgise üldisemaks mõtteks on energiasäästlike hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete renoveerimise abil hoonete energiatarbe vähendamine. Samuti on energiamärgis abiks kinnisvaraturu korrastamisel, mis tähendab, et väiksema energiatarbega objektid omavad suuremat rahalist väärtust ja vastupidi. Müüja seisukohast, kui maja on madala energiatarbega ehk kõrgema energiaklassiga, siis võib just energiamärgis olla oluliseks argumendiks, miks ostja või üürija otsustab konkreetse pakkumise kasuks. Ostjale annab, aga energiamärgis parema võimaluse teadliku valiku tegemiseks erinevate majade/korterite vahel.
Energiamärgist on vaja ainult köetavatel ehk sisekliima tagamisega hoonetel. Uutel majadel või täielikult renoveeritud majadel sisaldub energiamärgis juba projektis, seda eraldi teha pole tarvis. Juba valmis korteri või maja puhul on see kohustuslik vaid juhul, kui hakatakse kinnisvara müüma või välja üürima. Kortermajades ei pea iga korteri omanik eraldi energiamärgist hankima, sest seaduse järgi on ühistul kohustus see dokument muretseda ühe kuu jooksul pärast mõne majaelaniku soovi või samuti ühistu juhtkonna soovil.
Energiamärgise abil saab teada, milline on ehitatava hoone projekteeritud energiavajadus ja olemasoleva hoone tegelik energiatarbimine. Energiamärgisel näidatakse, millisesse energiatarbimise klassi hoone või hoone osa kuulub. Parimat tulemust näitab A ja kõige nõrgemat G, lisaks märgitakse dokumendis energia kulu kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas. Tulenevalt Eesti klimaatilistest oludest on reaalsuseks see, et tähise A saavad energiamärgise dokumendile vaid üliharuldased passiivmajad, mis vajavad kütteks energiat minimaalselt. Renoveeritud korterelamu puhul on D-energiaklass väga hea tulemus. Kui sellest paremat tulemust soovitakse, on vajalikud juba kapitaalsemad ja kulukamad ümberehitused nagu näiteks kaasaegse ventilatsioonisüsteemi rajamine ja küttesüsteemi ümberehitamine.
Energiatarbimise klassi arvutamiseks on vajalikud andmed hoone köetava pinna, kõigi kütteks kasutatud kütuste või energiate ja kõigi sooja tarbevee ettevalmistuseks kasutatud kütuste või energiate kogused ning kasutatud elektri hulk. Hoone või selle osa energiamärgisele lisatakse ka loetelu konkreetsetest tegevustest, mis võimaldavad hoone kasutajatel vähendada energiavajadust hoones.
Energiamärgise hind jääb vahemikku 1000-3000 krooni sõltudes vajalike algandmete hulgast ja erisustest. Energiamärgise väljastamiseks on vajalik esitada vajalikud lähteandmed energiamärgise väljastajatelt saadud spetsiaalsel blanketil ja objekti ülevaatus.
Mari Lember
Uus Maa Kinnisvarabüroo Viljandi energiamärgise väljastaja
