Ants ja Juuli otsivad endale kodu, kus alustada ühist kooselu.
Pakkumisi on palju ning loomulikult on mõlemal omad väikesed soovid, mida kodu otsimisel tingimata peab arvestama. Lõpuks pärast pikki otsinguid leitaksegi omale õdus kohake. Kohe pärast korteri vaatamist helistavad nad müüjale ning ütlevad, et neile korter meeldib ja nad soovivad selle ära osta. Lepitaksegi kokku, et 2 nädala pärast minnakse notari juurde tehingut vormistama, kuid noorte õnn on üürike, sest nädal hiljem helistab müüja ning teatab, et ta leidis teise ostja…
Selliseid lugusid juhtub. Olen ise mitme inimese käest kuulnud, et nendega on just niimoodi läinud ja midagi tagantjärele teha pole. Sama asi võib juhtuda ka korteri müüjaga, kes arvab, et potentsiaalne ostja on oma otsuse teinud ja tehing on kindel ning ütleb teistele huvilistele ära. Korteri müügiperiood venib aga jällegi edasi.
Kuigi seadus nõuab, et kinnisvara ostmisel ja müümisel tuleb kõik võõrandamisega seotud toimingud notari juures sõlmida, kasutatakse ikkagi ka lihtkirjalikke (lepingupoolte allkirjadega kirjalik leping) kokkuleppeid kinnisvara ostu-müügi kohta. Seadusest tulenevalt võivad küll pooled kokku leppida ostu-müügi tingimused ja tehingu toimumise aja, kuid see kokkulepe ei sunni tegelikult kinnisvara võõrandama. Selleks, et selline leping kohustaks pooli „sõna pidama”, on soovitav lepingusse sisse kirjutada leppetrahvi maksmise tingimused. Kui ei ole ohtu, et lepingu rikkumisega kaasneb trahvinõue, on väga lihtne lepingut rikkuda või sellest põhjendamatult taganeda.
Kui lepitakse kokku käsiraha tasumine ettemaksuna peab kindlasti olema kirjas, et see on osa ostuhinnast, millisel puhul tagastatakse see ostjale või millistel tingimustel jääb see müüjale nö leppetrahviks.
Sellist lihtkirjalikku kokkulepet sõlmides peab kindlasti meeles pidama, et see kokkulepe ei kohusta kinnisvara ostma ega müüma, küll aga kohustab järgima kokkulepitut ning lepingu rikkumisel tekivad lepingust tulenevad kohustused teise poole ees.
Sellist lepingut nimetatakse lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppeks. Kuigi pealkiri ei määra sisu, on siiski hea teada, milles saab kokku leppida ja milles mitte. Kui mõlemad pooled peavad lubadusi, ei ole üldse oluline, millises vormis leping on sõlmitud või milles kokku lepitud, aga niipea kui üks pool ei täida enda kohustusi, tekib teisel poolel vajadus tõendada, milles kokku lepiti. Selleks on kõige parem, kui kokkulepped on kirja pandud. Kuigi kinnisvara võõrandama saab sundida ainult notariaalse lepinguga, on hea, kui eelnevad kokkulepped on kirja pandud ning tagavad vähemalt mõistliku hüvitise selle eest, kui oled teist lepingu poolt usaldanud ja seetõttu pidanud kahju kandma.
Algis Sepp
Uus Maa Kinnisvarabüroo
Äärelinna elamispindade maakler
