Eesti kinnisvarahindamise praktika ei kohta just liiga tihti seda, et juriidilise isiku mitterahalise sissemakse turuväärtuse hindamiseks tellitakse…
vastav eksperthinnang atesteeritud ning vastavat kutset omavalt hindamiseksperdilt, kuigi Äriseadustiku § 143 lõige 1 näeb alates 01. jaanuarist 2006 ette, et kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. On ebatõenäoline, et kinnisvara näol mitterahaliste sissemaksete tegemine on niivõrd vähene, kui seda võiks eeldada igapäevase hindamispraktika alusel. Pigem võib tõenäoline olla, et eelnevalt viidatud seadusesättele ei ole igapäevapraktikas eriti tähelepanu pööratud ning on toimitud varasemast praktikast tuleneva inertsi mõjul, kus kinnisvara turuväärtusele on mitterahalise sissemakse teostamisel hinnangu andnud audiitor. Äriseadustiku § 143 lõige 3 näeb ette audiitoripoolset hinnangu kontrollimist kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Sellisel juhul esitab audiitor arvamuse selle kohta, kas koostatud eksperthinnang vastab Äriseadustikus sätestatud nõuetele. Seega ei saa audiitor olla kinnisvara turuväärtuse hindajaks.
Arvestades eelnevat, soovitame tulevikus raamatupidamisalaste segaduste vältimiseks vaadata üle pärast 2006. aasta algust teostatud nende mitterahaliste sissemaksete, mille esemeks on olnud kinnisvara, hindamise protseduuri vastavus kehtivale seadusandlusele ning vajadusel likvideerida puudused. Kuna hindamistulemusi on kogenud hindajatel võimalik anda ka ajalooliselt tagasiulatuva ajahetke seisuga, on mõistlik pöörduda probleemi lahendamiseks atesteeritud hindaja poole.”
Andres Hall
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevdirektor
