Aastatel 2005-2006 osteti vanalinnakortereid hoogsalt – nõudlus ületas selgelt pakkumist. 2006. aasta algul oli seetõttu pakkumisi vaid ca 20 ringis ja ühes kuus tehti vanalinnakorteritega ca 5-10 tehingut. Täna, kuus aastat hiljem, on vanalinnas pakkumisi üle 200. Tehingute arv on endiselt ca 5-10 tk kuus, kuid tasapisi on märgata kosumist. Märtsikuus tehti maa-ameti andmeil juba 13 tehingut (mediaanhind 2573 eur/m2) ja 22. aprilli seisuga on aprillis tehtud 8 tehingut (mediaanhind 2176 eur/m2). Ehkki pakkumisi näib olevat piisavalt, ei rahulda need alati nõudlikku ostjat, kes ootab lisaks heale asukohale ka korrastatud maja, head planeeringut ja vanalinnaväärilist siseviimistlust. Seetõttu on saatnud edu ka vanalinnas eelmisel ja sel aastal alustatud arendusprojekte – Pikk tn 1/3 (müüdud või broneeritud ca pooled korterid), Pikk tn 36 (müüdud 9 korterit) ja Pagari 1, kus mõne kuuga müüdud juba veerand korteritest. See näitab, et kinnisvaraturul ollakse valmis hea kinnisvara eest ka korralikult maksma, sest näiteks Pagari 1 on oma väga eksklusiivse viimistlustasemega suunatud keskmisest nõudlikumale ostjale.
Vanalinna kinnisvara ostnutest on olnud suurem osa välismaalased, aga see tendents on viimastel aastatel tavapärane. Ka kohalike seas on näha rohkem neid, kes käivad vanalinnakortereid vaatamas; sageli on need juba keskeas inimesed, kel lapsed suured ja kes soovivad maja vahetada vanalinnakorteri vastu. Seejuures ollakse väga kaalutlevad ja vaadatakse ostetavat kinnisvara „suure luubiga“. Eelistuseks on kapitaalselt renoveeritud maja, vaiksem asukoht (ei soovita elada pubide-baaride naabruses), korteri mugav ja ajakohane planeering. Paraku on häid pakkumisi vähe ja seetõttu tuleb ostjal aktsepteerida fakti, et parimad pakkumised on hinnaskaala kõrgeimas tipus.
Tallinna vanalinn on täna elitaarne elukeskkond ja päris kindlasti selleks ka jääb.