Viimastel aastatel on üüriturul valitsenud korterite puudus ning seetõttu ei ole korteriomanikel olnud vaja väga palju pingutada, et oma korter välja üürida. Hoolimata üürituru madalseisust on üürnikud muutunud järjest valivamateks, teadlikumateks ning juhuslikus seisukorras või üürniku jaoks ette valmistamata korter ei saa ka vaatamata madalale hinnale enam libedalt välja üüritud.
Kahjuks pole mitmed kinnisvaraomanikud seda veel märganud, et klientide nõudmised üürikorteritele on üha enam muutumas. Inimesed, kes on teinud põhimõttelise otsuse elada 3-5 aastat üüripinnal, vaatavad korterite puhul hoopis teisi asju kui lühiajalised üürnikud, kes vajavad toa- ja kööginurka vaid nädalaks või paariks kuuks. Pikemaks ajaks Eestisse elama kolivad välismaalased on harjunud hoopis teistsuguse üürikorterite kvaliteediga, kui kohalikul turul pakkuda on. Turu trend näitab, et peale on kasvamas põlvkond, kes eelistab üürida kodu, mitte osta, samuti seoses äride laienemisega on aina enam päevakohal välismaised kliendid, kes vajavad endale või oma töötajatele üürikortereid Eestis. Üürikorteri omaniku huvides on teenida korteri pealt võimalikult suurt üüritulu ning omanikel tasub kõige selle valguses kindlasti teada, mida üürnikud kõige enam otsivad ja kuidas oleks võimalik teha oma korter atraktiivsemaks.
Inimesed, kes soovivad oma kodu soetamise asemel elada pikemaajaliselt üürikorteris, eeldavad ka üürikorterilt juba tegelikult neid samu omadusi, mida hinnatakse korterit ostes. Näiteks väga oluliseks võib osutuda see, millises majas korter paikneb. Lühiajalise üüriperioodi puhul võidakse veel nõustuda tänava ääres esimesel korrusel paikneva korteriga, kuid kui üürida korter pikemaks perioodiks, siis esimeses järjekorras väärtustatakse vaateid hoovi poole, valgusküllaseid ruume, vähe müra. Sellises mürarohkes asukohas korter võib jääda pikemaks ajaks üürnikku ootama ning see mõjub ka üürihinnale. Kuna paraku on korteri paiknemist majas võimatu muuta, siis järgnevalt mõned soovitused, mida on lihtne ja ka mõistliku hinnaga võimalik teostada.
– Üürnikud hindavad väga, kui üüritav korter on puhas. Põrandad ning seinad tuleks pesta, lahtised põrandaliistud kinnitada, katkine tapeet parandada või vahetada hoopis välja. Möbleeritud korteri puhul ei tule kindlasti kasuks katkine mööbel – see tuleks kriitiliselt üle vaadata, remontida või hoopis välja visata. Juhul kui korteris on tehnikaseadmeid, siis tasub kontrollida, kas kõik töötab ning kas köögimasinad on ka on esteetiliselt korras – puhtad ning ilma häirivate kasutusjälgedeta. Vannitoas võib nii mõndagi silikooniribaga viisakamaks teha. Kustunud pirnide asemele tasub kindlasti panna uued, kuna see aitab korteril näida valgema ja avaramana. Oluline on jätta korterist hea esmamulje, kuna otsus tehakse tihtipeale alateadlikult paraku esimese arvamuse põhjal.
– Üürnikud ei soovi seinte ja põrandakatete osas tunda endiste elanike ajalugu ning läinud aegade hõngu linoleumi, mistra ja värvitud tapeedi näol. Seintel soovitakse näha pigem heledaid, värskeid värve ja kaasaegset tapeeti. Samas liiga tumedad, intensiivsed toonid ja kirjud tapeedid on liiga pretensioonikad ja võib osutuda raskeks leida üürnikku, kelle maitsele need sobiks.
– Korteri sisustus on üüriotsust tehes loomulikult väga olulisel kohal. Tihtipeale praagitakse nõukogudeaegset mööblit sisaldavad korterid juba kinnisvaraportaalist vaadatud piltide põhjal välja. Negatiivsemalt on inimesed meelestatud ka näiteks 90ndate stiilis nahkmööbli vastu. Suvaline, korterisse sobimatu või kontorimööbel ei näita samuti korterit atraktiivsena. Kui köögimööbel ei pea ilmtingimata olema kõige uuem ja integreeritud tehnikaga, siis vannituba peaks olema kindlasti kaasaegseks renoveeritud.
– Hubasust ja kodust tunnet on korterisse võimalik ka juurde tekitada näiteks ilusate kardinatega, neutraalset tooni vaipadega või mõne pildiga seinal. Ettevaatust näiteks aktimaalidega – intrigeeriv sisustus ei pruugi olla parim lahendus. Pildil peaks olema neutraalne teema, kuna see peab meeldima kõigile.
– Otsitakse ka möbleerimata kortereid, kuid tuleb tunnistada, et mööbliga ja täielikult sisustatult tundub korter üürihuvilisele alati ahvatlevam. Mööblita soovitakse üürida pigem suuremaid, 4-5- toalisi kortereid, kuhu kolivad pered mitmeks aastaks.
– Nagu märgitud, on üüriturul liikuvatel välismaalastel väga kõrged nõudmised. Nad on nõus üürima vaid väga stiilseid, sisekujundaja poolt disainitud ja kalli mööbliga sisustatud kortereid. Enamasti nende huvi piirdub kindlate piirkondade ja majadega südalinnas, nagu näiteks Tornimäe 5/7, Maakri 36, Viru väljak 6 ja Rotermanni kvartal.
Üldiselt on üürikorterisse sisenedes kohe tunda, kas see on sisustatud hoole ja armastusega iseendale elamiseks või lihtsalt odavate materjalidega ainult üürile andmiseks ja raha teenimiseks. Loomulikult ei taha omanikud väga panustada üürikorteritesse kartuses, et üürnikud ei hoia korterit hästi ja kogu sisustus tuleb niikuinii uuendada. Samas, koristamine ja väike parendamine maksab pigem rohkem vaeva kui raha, eriti kui eesmärk on teenida üüritulu ning saada endale kvaliteetsemad, korrektsemad üürnikud. Tegelikkus näitab, et korteri tervikmulje määrab ka selle, milline üürnik korterisse elama lõpuks tuleb.
Artikkel ilmus ajalehes SL Õhtuleht
