Küllap on nii mõnelgi uut kodu otsival inimesel pähe tulnud mõte, mitut korterit ta peab külastama, et see õige leida. Ei saa ju tõsi olla, et esimene tõeliselt atraktiivne ja hinna poolest sobiv korter on täpselt see, mille peaks ostma. Kindlasti peab veel ringi vaatama.
Eestis on tegelikult olemas kahte tüüpi kinnisvaraobjektide külastajaid: huvilised ja n-ö turistid. „Turistide“ eesmärk on meelelahutus, soov saada uusi trende kodu kujundamiseks või põnevaid ehituslahendusi. Tõelised huvilised soovivad aga soetada endale kodu, mis vastaks nende vajadusele või isegi ületaks ootusi.
Huviliste seas on samuti kahte sorti inimesi:
1. Kliendid, kelle eesmärk on võimalikult palju objekte läbi käia, lootes leida seda õiget. Üldjuhul on nad visuaalse vaatluse käigus internetiportaalist valinud välja sobiva objekti ja tahavad seda näha, lootes, et tekib nn kodutunne. Tihti ei suudeta kontsentreeruda oma tegelikele soovidele, mistõttu ostusoovi realiseerimine võib venida pikaajaliseks objektide vaatamiste jadaks. Probleemikohana saab välja tuua ka asjaolu, et seda tüüpi ostuhuvilised ei hinda oma vajadusi muutuval kinnisvaraturul ümber.
2. Kliendid, kes algselt määravad enda vajadustest lähtuvalt teatud tingimused, mille põhjal objekte otsima ja seejärel ka külastama hakatakse. Selekteerimise peamisteks alusteks on objekti asukoht, suurus, infrastruktuur ning kindlasti kommunaalkulud, mis elamispinnaga kaasnevad. Võib öelda, et klient, kes on teinud enda vajadustest lähtuvalt teatud eeltöö kinnisvaraturul, leiab sobiva pinna vähemalt poole kiiremini kui eelnevad klienditüübid. Näiteks kümne korteri asemel külastatakse 5 korterit ja aja kokkuhoid on siin suur.
Üldine tendents on, et huvilise vastus pärast ringkäiku on „ma mõtlen veel“. Kardetakse näidata oma siirast emotsiooni, kuna tihtipeale arvatakse, et kusagil on veel paremate tingimustega elukoht. Võrdluseks saab siinkohal tuua näite ülikonna ostmisest. Kaupluses proovime selga väga hästi istuvat ülikonda, kuid siiski sageli mõtleme, et ehk järgmises poes on midagi veel paremat. Kinnisvaraturul tuleb samuti sarnast olukorda ette, kus leitakse esmapilgul väga hea korter, mis harmoneerub ostjaga, kuid otsustatakse, et on ka paremaid objekte, mida vaadata. Samaaegselt võib tekkida meeldivale korterile uusi huvilisi, mille halb tagajärg ostja jaoks on see, et korraldatakse. Oksjon, kus lõplik korteri hind kujuneb kallimaks. Samuti võib juhtuda, et tõeliselt meeldinud korter ostetakse vahepeal, kui uusi kortereid vaadatakse, mõne teise huvilise poolt ära.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et kiire ja eduka ostuprotsessi aluseks on oma soovide kaardistamine. Tuleb olla realistlik, et vältida hilisemaid pettumusi, ning siis saab olla õnnelik soovitud tulemi üle.
