Nii nagu korteriturul, on pakkumine suurenenud ka hoonestamata kruntide osas. Pakkumisest võib leida palju nii elamumaakrunte ja ka maatulundusmaakrunte, mis perspektiivis võiksid sobida elamuehituseks. Kui paar aastat tagasi osteti maatulundusmaid pigem arendusperspektiiviga, siis täna ostetakse neid üha enam ühe elamu (elamukompleksi) ehitamiseks. Kui paar aastat tagasi oli ühepere- ja kahepereelamukruntide hinnavahe ca pooleteistkordne, kohati isegi kahekordne, siis praegu eelistatakse pigem ühepereelamu ehitamiseks mõeldud krunte ning paariselamu kruntide eest ei olda nõus maksma oluliselt rohkem.
Hinnanguliselt on 2009. aasta kevadel Harjumaal müügis ca 2000 elamumaakrunti, mille hinnad jäävad vahemikku 110 000 – 7 000 000 krooni. Lisaks on müügis ca 600 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut, mis perspektiivis omavad parimat kasutust elamumaana. Nende hinnad jäävad vahemikku 75 000 – 3 500 000 krooni. Kehtestatud või algatatud detailplaneeringutega kruntide müügihinnad jäävad hinnavahemikku 7 000 000 – 40 000 000 krooni.
Ostjate eelistused on võrreldes paari aasta taguse ajaga palju muutunud. Kui varem jätkus ostjaid nn põllupealsetes arenduses paiknevatele ca 1500 m2 suurustele kruntidele, siis praegu eelistatakse pigem alates 3000 m2 suurusega kõrghaljastusega krunte, mis võimaldavad rohkem privaatusust. Jätkuvalt on huvi ka veekogude ääres paiknevate kinnistute vastu, mille hinnad võivad sisemaal paiknevate kinnistute hindadest erineda mitmeid kordi.
Kruntide hindade puhul on oluline rääkida ka sellest, et enam ei pööra ostjad nii suurt tähelepanu ruutmeetrihinnale, kuivõrd oluline on absoluuthind. Tallinna lähipiirkonnas jääb elamukruntide nn tükihinna ülempiiriks ca 600 000 krooni, Tallinnas jäävad maksimumhinnad ca 1,5 mln krooni tasemele. Oluline on ka tehnovõrkude olemasolu või nende rajamise võimalused.
Pakkumine on oluliselt suurenenud paljude arendusprojektide müügile tuleku tõttu, samuti on pakkumist suurendanud ka see, et kunagi ostetud kruntide eest ei suudeta enam pangalaenu tasuda, mistõttu osutub vajalikuks krundid realiseerida. Kuigi rahaline kaotus võib osutuda suhteliselt suureks, on ikkagi otstarbekam krunt maha müüa ja vähendada maksukoormust.
Tippajaga (2007. aasta kevad/talv) võrreldes on hoonestamata kruntide hinnad langenud ca 60-70%. Jällegi peab märkima, et suurema hinnalanguse on läbi teinud põllupealsetes arendusprojektides paiknevad krundid. Samuti on hinnalangust mõjutanud ka pankade karmistunud laenupoliitika, mille kohaselt on vajalik piisava omakapitali olemasolu krundi soetamiseks. Lisaks soovivad pangad näha ka krundile projekteeritava elamu projekti ja ehituskalkulatsioone, mis seavad paljud ostjad keerulisse olukorda. Hetkel moodustavad kruntide ostjate põhilise sihtgrupi peamiselt inimesed, kes on müünud oma endise eluaseme ning ostavad krundi endal olemas oleva raha eest, mitte ei kasuta laenuraha.
Praegusel kinnisvaraturul võib leida väga hea hinna ja asukohaga krunte. Kui paar aastat tagasi käis krundi ostmine paljudele inimestele üle jõu, siis täna on hinnad niivõrd palju langenud, et võimaldavad endale soetada elamukrundi. Nagu eelpool mainitud, leidub tänasel kinnisvaraturul palju hea hinnaga krunte. Lisaks on langenud ka ehitushinnad, seega on just praegu õige hetk krundi ostuks ja ehituse alustamiseks, saamaks endale kodu oma majas.
Kertu Joost
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud hindaja
