Veel kümmekond aastat tagasi olid Harjumaa populaarsemad suvituskohad Muraste, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Lohusalu, Klooga, Mähe, Randvere, Muuga, Kiisa ja Aespa.
Tänaseks on kunagised nõukogudeaegsed suvilakooperatiivid muutumas elamupiirkondadeks. Paljud suvilad on juba ümber ehitatud eramuteks ning neid kasutatakse aastaringseks elamiseks. Tallinna piires, näiteks Mähel, kuid ka Tallinna lähiümbruses on suvila kaotanud enda algse funktsiooni, kuna otstarbekam on üleval pidada ühte elukohta.
Suurem osa müügis olevatest suvilatest müüakse krundihinnaga, kuna ostjad ei näe suvilahoones lisaväärtust. Loodetakse soetada soodsalt vana suvilaga mereäärne maatükk, et siis sinna eramu ehitada. Suvilaid ostetakse ka ümberehituseesmärgiga, kuna on levinud väärarusaam, et see tuleb odavam uue elamu ehitamisest. Suvilakrundi hinna teeb soodsamaks selle suurus (u 800 m2), mis on enamasti kordades väiksem valdade poolt uute elamurajoonide kruntide jaoks määratud miinimumsuurusest (nt Saue ja Keila vallas 3000 m2).
Mähe piirkonnas maksis 600 m2 krunt 2004. aastal ca 300 000 krooni ning kui veel aasta tagasi sai sarnase krundi ca 800 000 krooni eest, siis täna peab sellise krundi soetamiseks välja käima ca 1 700 000 krooni. Samas Vääna-Jõesuus saab merele suhteliselt lähedal asuva suvila osta 1 300 000 krooni eest, eelmisel aastal oli sellise 1000 m2 krundiga suvila hind veel 900 000 krooni.
Mähe piirkonna suureks eeliseks on tsentraalne kanalisatsioon ja gaasikütte võimalused ning eelkõige määrab kõrgema hinna kuulumine Tallinna linna alla. Viimsi suuna oluliseks eeliseks on parem kanalisatsiooniga varustatus kui Harku ja Keila valla suunal ning seetõttu on Viimsi hinnad hetkel veel kõrgemad. Läänesuunal asuvate kinnistute hindade tõusu toetab Laulasmaa piirkonnas äsja avatud lasteaed ja põhikool, mis meelitab tõenäoliselt juurde püsielanikke.
Uued suvilapiirkonnad asuvad Tallinnast järjest kaugemal. Neist populaarsemad on Kaberneeme, Neeme ning kaugematest ka Nõva ja Noa-Rootsi. Eelkõige ehitatakse sinnagi aastaringset elamist võimaldav eramu, mida suviti kasutatakse intensiivsemalt ning talviti ainult nädalalõppudel (nö nädalalõpumajad). Kui eramukruntide ja eramajade puhul eelistatakse kommunikatsioonidega ja väga hea infrastruktuuriga piirkondi, siis suvilate ja nädalalõpumajade puhul ei ole need tingimused peamised. Määravaks saab hoopis looduskaunis asukoht, kõrghaljastus, veekogu lähedus (meri, järv, jõgi) ja järjest enam ka privaatsus. Juba mõnda aega on suur nõudlus ka maapiirkondades asuvate vanemate majade ning talude järele, mida on võimalik väikese lisainvesteeringuga muuta kasutuskõlbulikuks suvekoduks. Pakkumine sellest sektoris on aga väga tagasihoidlik.
Seega võikski uueks trendiks pidada nädalalõpumajade tekkimist ning jätkuvalt vanade talukomplekside kordategemist. Tore on näha, et inimesed väärtustavad puhkust järjest enam ning on taas leidnud isiklikuks energiaallikaks looduse.
Claire Enkel
Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade maakler
