Tavaline inimene puutub kinnisvaravaldkonnaga kokku vaid paar korda oma elus, kui mitte vähem. Kuna iga kinnisvara on omamoodi unikaalne, siis tekivad probleemid objektiivse ostu-müügihinna määramisel.
Tunnetuslikult üritatakse leida hind, mis vastab nii ostja kui müüja soovidele ja võimetele. Miks kujuneb selline olukord – müüja soovib müüa kõrgema hinnaga, kui korteri keskmine turuväärtus on?
Enamlevinud põhjuseks on see, et müüja võtab oma korteri müügihinna kujundamisel aluseks kinnisvaraportaalide kuulutused. Paraku nende kuulutuste hinnad ei kajasta tihti tegelikku turuolukorda. Ka need inimesed on lähtunud oma korterite müügihinna määramisel varasematest kuulutustest, mitte aga reaalsetest tehinguhindadest. Suuremad kinnisvarafirmad on aru saanud, et lootus “äkki keegi ostab nii kalli hinnaga” ei saa tõelisuseks ning pigem on see nii omaniku kui ka maakleri aja raiskamine.
Suurt rolli hinnakujunduses mängivad ka emotsioonid: minu korter on parimate vahenditega sisustatud, siin möödus parim osa minu elust, vanematekodu on mulle väga kallis ja palju muid taolisi põhjendusi. Seega on müüjatel sageli raske mõista, miks ostjad oluliselt vähem nende kodu väärtustavad. Tuleb aga aru saada, et inimeste vajadused, soovid ja maitsed on erinevad ning sageli soovib uus omanik korteris siiski enne sisse kolimist sanitaarremonti teha, mis nõuab veelgi lisakulutusi.
Inimesed kasutavad oma kodu müügihinna kujundamisel veel üht üsna alusetut arvutust. Korteri müügihind peab katma suurema laenumakse, uue auto ostu, poja pulmad ja tütre ülikooli lõpetamise. Inimene arvutab, palju tal selleks raha vaja läheb, ja ongi korteri hind käes. Selline hinnakujundus aga ei ole kuidagi põhjendatud ning ülehinnatud objekti ei saada müügiedu.
Samuti on väga tihti turuhinnast kõrgemad hinnaootused esimese ja viimase korruste korterite omanikel. Kuna nende jaoks ei ole probleem elada esimesel või viimasel korrusel, ei taha inimesed uskuda, et võrreldes teiste korrustega on esimene ja viimane siiski madalamalt hinnatud. Vastavalt tehinguinfole on 5-korruseliste tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamute esimese korruse korterid 7-10% ning viimase korruse korterid ca 5% madalamalt hinnatud.
On veel mõned faktorid, mida tuleb hinna määramisel arvesse võtta: kui kaugel asub korter kesklinnast (mida kaugemal, seda odavam), mis tüüpi on korterelamu (vähema korterite arvuga elamutes paiknevad korterid on kõrgemalt hinnatud, 5-korruselised paneelmajad on kõrgemalt hinnatud kui 9-korruselised, kivimajad on kõrgemalt hinnatud kui puitmajad jne), kui hästi on arenenud infrastruktuur, milline on linnaosa maine, milliseid remonttöid on elamus tehtud jne. Need faktorid ei ole otseselt korteriga seotud, aga korteri hind sõltub nendest olulisel määral. Sageli aga ei võta omanikud neid arvesse ja sellega kaasnevad ka kõrgemad hinnaootused.
Selleks et korterit müües oma aega säästa ja edukalt tehinguni jõuda, tuleks küsida konsultatsiooni professionaalse maakleri käest või tellida hindamisteenus. Sellistest allikatest saadud informatsioon on objektiivne ja usaldusväärne, mis võimaldab lihtsamini organiseerida kinnisvara müügiprotsessi.
Jekaterina Stepitševa
Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna korterite maakler
