Kinnisvaraturg koosneb hooaegadest, mis avalduvad majandusseisus, statistikas, aga ka ostjate ja müüjate käitumises. Algav talvine hooaeg sarnaneb statistiliselt möödunud talvedega, kuid tuleb närvilisem ning seda just müüjate ja ostjate seisukohalt.
Närvilisuse ja ebastabiilsuse allikaks on Euroopa majanduses toimuv ning teadmatus, milline on lõpplahendus. Kuigi Eesti kinnisvaraturu arengumustrid pole sellest tulenevalt veel muutunud ega muutu ka talvel, on müüjate ja ostjate turukäitumine varasemast veidi teistsugune.
Hinnad stabiilsed, müügipakkumisi vähem
Käesoleval talvel pole kindlasti olulist hinnatõusu oodata ning sama trend kandub edasi ka kevadesse. Küll aga on oodata osade müügipakkumiste eemaldamist, sest kinnisvara usaldatakse võlakriisi taustal sularahast enam ning seetõttu eelistatakse veel müügiga oodata. Paljudele müüjatele tundub kevad võimalus paremini müüa, kuigi statistiliselt on turg aktiivseim sügisest kevadeni.
Neil, kel on kogunenud veidi sääste, on tekkinud huvi oma raha käegakatsutavasse väärtusesse paigutada. Enam võidakse hakata ostma vähegi korralikke pisikortereid ja tube korralikes ühiselamutes, huvi selleks näidatakse üles ja tehinguid ka tehakse. Aktiivse üürituru mõjul pole neisse korteritesse ka elanikke raske leida.
Võimalik aktiivsem rahapaigutus aga ei ole soodsaks pinnaseks hinnatõusule, sest kui hind taluvuspiiri ületab, valitakse soodsam pakkumine.
Üüriturg säilitab aktiivsuse
Sügise saabumisega seotud rabamine üüriturul on küll lõppenud, kuid erinevalt varasematest aastatest säilib kõrge turuaktiivsus ka eeloleval talvel. Samas pole tegu buumiga ning omanikud, kes asuvad suurema kasu saamise eesmärgil hindu kõrgustesse lükkama, suure tõenäosusega oma korterisse elanikke ei leia.
Lisaks tavapärasele üüriklientuurile on lisandumas inimesi, kes sooviksid osta korterit, kuid ei saa pangast laenu. Samuti on enam inimesi, kes soovivadki üürikorteris elada ja tänu neile hakkab üürilepingute üldine kestus ka pikenema.
Lisaks on talve lähenedes hakanud lapsed üürima oma maal elavatele üksikuks jäänud vanematele väikeseid kõigi mugavustega kortereid linnas, sest vanainimese hooldamine maal on raske. Nõutud on rahuldavas seisukorras väikesed korterid madalamal korrusel või majas, kus on lift.
Saabuva talvehooaja jooksul muutuvad aina olulisemaks ka kõrvalkulud. Juba on üürikliendid üha enam hakanud uurima pakutavate korterite võimalikke küttearveid ning soojafirmade kodulehekülgi, sest mitmel poole Eestis, kaasa arvatud Tallinnas, kasvavad küttehinnad kuni 40 protsenti. See tähendab, et kalli küttehinnaga korteri saab välja anda see omanik, kes igakuise üürihinna soodsamaks muudab.
Lume alla mattunud krunti naljalt ei müü
Eramuturg talvel oluliselt ei muutu. Aktiivsus jääb ülejäänud aastaga sarnaseks ning korteritega sarnast müügipakkumiste ajutist eemaldamist ei toimu. Ka hinnatase jääb muutumatuks.
Samas paneb ebakindlus rahaturgudel inimesi mõtlema vaba raha paigutamisele näiteks suvilatesse, hinnaga kuni 32 000 eurot. Pakutav hoone peab olema loomulikult elamiskõlbulik ning krundil võiks olla ka hiljem aastaringseks kasutamiseks sobiva elamu rajamise võimalus. Müüjatel tuleb aga arvestada, et potentsiaalsed investorid pole pakutava eest nõus üle maksma ning kui hindu asutakse kergitama, jääb kaup katki.
Harjumuspäraselt vajub lume tulekuga talveunne maadeturg ning tehingute arv langeb. Kaubaks lähevad pigem need lumealused krundid, mida ostuhuviline teab või on talle asukoht väga oluline.
Kinnisvaraturg jätkab stabiilselt.
Eeloleval talvel jätkuvad praegusega sarnased trendid. Kinnisvaraturg on stabiilne, kuid Euroopa võlakriisi tõttu veidi närvilisem. Kuigi rahva seas levivad jutud nii peatsest hinnatõusust kui ka –langusest, ei täitu lähemal ajal kumbki ootus.
Jätkub tavapärane, inflatsioonist ja majanduse arengust tingitud hinnatõus, mis pole märkimisväärne. Samas on kinnisvaraturg äraootaval positsioonil, sest senised panku mõjutavad võlakriisiga seotud otsused ei ole optimismi süstinud. Närvilisus jätkub, kuid paanikaks põhjust pole.
