Kinnisvaratehingute korraldamise ja vahendamise eest makstakse kinnisvarabüroodele vahendustasu.
Kuna kinnisvaraga kauplemine on meil Eestis nö puberteedieas – hõlmates viimaseid kuutteist aastat, siis on traditsiooni lühiajalisusest tingituna sel teemal õhus palju küsimusi ja väärkäsitlusi. Mis siis ikkagi on vahendustasu, milliseid töökohustusi selle eest on kliendil õigus maaklerilt nõuda ning millistest summadest vahendustasu puhul räägitakse?
Vahendustasu suurus varieerub 3-5 %, lähtudes vahendatud tehingu lõpphinnast ja müüdava objekti eripäradest. Üldjuhul lepitakse vahendustasu suuruses kinnisvaraomaniku ja bürood esindava maakleri vahel kokku ja kinnitatakse see maaklerlepingus kirjalikult. Omanikul on mõistlik sõlmida maakleriga kirjalik leping, kus leiavad täpset sätestamist kõik maakleri kinnisvaramüügiga seonduvad õigused ja kohustused. On ju kinnisvaramüügi puhul üldjuhul tegemist ikkagi kodaniku suurima investeeringuga ja aastatepikkuste säästude viljaga, millest soovitakse maksimaalset turuhinda ja asjade korraldamisel positiivseid emotsioone. Oluline on vältida ka hilisemaid ostjapoolseid pretensioone ning juriidilisi ebakorrektsusi. Ka võib omanikele julgustuseks märkida, et vastutustundetu maakler ei püüagi sõlmida kirjalikku lepingut, kuna ei soovi anda lubadusi.
Vahendustasu hõlmab sisuliselt kahte summat:
1. kulusid, mis katavad büroo reklaamikulud, juriidilised konsultatsioonid ja nõustamised,
2. kulusid, millest tasutakse maaklerile tema töö ja aja eest. Reeglina hõlmab see suurtes kinnisvarabüroodes 25-40% vahendustasust.
Vahendustasu kujundamisel on oluline ka kinnisvara hinnaklass ja selle müügile ennustuslikult kulutatav töötundide maht. Palju oleneb kinnisvaraturu hetkesituatsioonist. Kui pakutavat kaupa on palju ja turul ei valitse defitsiiti, peab müügiga tegeleja arvestama pikema müügi- ja reklaamiperioodiga, seega ka suuremate väljaminekutega. Kinnisvara reklaamiga tegelevad suuremates büroodes turundusosakonna reklaamispetsialistid, kes teavad parimaid võimalusi, millises vormis ja millistes meediakanalites kinnisvara reklaamida.
Maakleri kohus on seista hea käsundiandja huvide eest ja nõustada teda hinnaläbirääkimistel. See võib kõlada kõrgelennulise fraasina, aga igapäevaelus küsivad ostjad palju piirkonna teiste pakkumiste ja teostatud tehingute kohta, otsides kinnitust oma valiku õigsuse kohta. Just siin on olulised maakleri teadmised ja piirkonna tundmine.
Kui korteri presentatsioonide aeg on õnnelikult möödas ja kinnisvarale ostja/huviline leitud, vajab ostja sageli maakleri abi pangaasjade korraldamisel (kinnisvara eksperthinnangu jms dokumentatsiooni tellimine). Ka võib ostjaks osutuda välismaalane, kes vajab oluliselt rohkem nõustamist ja selgitusi notari juures sõlmitava lepingu tarvis. Vajalike dokumentide puudumine (apostillitud ja tõlgitud tõendid perekonnaseisu jne kohta); vandetõlgi puudumine notariaalses tehingus võib ostu-müügi lepingu sõlmimise lükata kaugesse tulevikku.
Sageli eelneb notariaalsele lepingule ka broneerimislepingu sõlmimine, milles ostja kinnitab oma ostuhuvi müüjale käsiraha maksmisega. Broneerimislepingus lepitakse ka kokku, kuidas pooled peaksid lepingueelsete läbirääkimiste etapis käituma.
Maakler selgitab ka müüja võimalikud võlgnevused ühistu ees ja korraldab valduse üleandmise, koostades üleandmisakti ja kutsudes vajadusel kohale ka majahalduri.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et ostes ja müües kinnisvara on kindlasti soovitatav kasutada asjatundlikku abi maakleri näol ja sõlmida müüki kaasaaitav ja maaklerit motiveeriv leping.
Tiiu Lehtonen
Uus Maa Kinnisvarabüroo Kadrioru ja kesklinna piirkonna maakler
