Blogis: Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant
2009. aasta oli kinnisvaravaldkonnas keeruline aeg. Madal aktiivsus turul ning ebakindlus tuleviku suhtes viis kinnisvaratehingute arvu 2004. aasta tasemele. Positiivne on see, et turg muutus 2009. aastal veelgi rohkem ostjakeskseks. Esiteks langesid hinnad ja seda nii järelturu kui ka uutel korteritel. Teiseks oli korterite valik suur ja võis leida väga häid pakkumisi. Nüüd avanes võimalus osta kinnisvara ka nendel inimestel, kes seda varem teha ei saanud. Järgnevas loos keskenduma peamiselt Põhja-Tallinna kinnisvaraturul toimuvale möödunud aasta jooksul.
Hindade langus. Maa-ameti statistika järgi langesid hinnad 2009. aastal ca 30 %. Kui jaanuaris oli keskmine ruutmeetrihind 13 240 kr/m2, siis oktoobris oli see 9 850 kr/m2.
Sügisel hindade langus pidurdus ja väga palju kortereid oli müügis õige turuhinnaga. Samuti on suhteliselt palju kortereid müügis ülepakutud hindadega, mis ei vasta turuhinnale.
Tehingute arvu kasvamine. 2009. aasta jaanuaris oli Põhja-Tallinna tehingute arv 53 ja see number vaikselt kasvas, kuni jõudis juulis rekordsuuruseni, milleks oli 95. Alates augustist on tehingute arv kuus püsinud 80 ja 90 vahel. Suve lõpust oli märgata aktiivsuse suurenemist ja see püsib siiamaani, mis on hea märk sellest, et inimesed on teadvustanud endale, et praegu on parim aeg osta kinnisvara, sest hinnad on praktilised põhjas.
Objektide arvu vähenemine. City24 portaali info alusel vähenes müüdavate korterite arv aastaga ca 40 %. Kui aasta alguses oli kuulutuste arv stabiilselt 1050 ringis, siis aasta lõpu seisuga oli see natuke üle 700. Ühest küljest näitab see, et tehingud toimuvad ja head korterid ostetakse ära. Teisest küljest näitab pakkumiste arvu vähenemine, et uusi objekte ei tule müüki. Omanikud ei pane kinnisvara müüki madalate hindade tõttu, vaid pigem annavad korteri üürile.
Suur omafinantseeringuga tehingute osakaal. Põhja-Tallinna korterid on suhteliselt odavad, näiteks renoveeritud 1-toaline korter on võimalik osta 360 000 kr eest ja remonti vajav 3-toaline ahikütega korter 420 000 kr eest. Praktika näitab, et paljudel ostjatel on olemas säästud nende summade ulatuses ja isegi enam. Seega suur osa tehingud toimuvad 100% omafinantseeringuga või äärmisel juhul minimaalse pangalaenuga.
Tüüpilisemad tehingud 2009. aastal Põhja-Tallinnas
– Arvuliselt kõige rohkem tehinguid toimus 1- ja 2-toaliste korteritega. Populaarsed on renoveeritud korterid renoveeritud majades.
– Hästi ostetakse remonti vajavaid kortereid, mis asuvad korda tehtud majades.
– Hea meelega ostetakse ka uusi kortereid, näiteks Soome investorid on palju ostnud Põhja pst Ilmarise kvartali kortereid. Teine tuntud uute korterite projekt on Kodukolde, kus samuti oli palju tehinguid, eriti pärast hindade korrektuuri.
– Samuti peab ära märkima, et suur huvi on eriprojektiga korterite vastu, mis asuvad väiksemates majades, seda eelkõige Kalamajas ja Pelgulinnas. Kõige populaarsemad on remonti vajavad korterid majades, mis on renoveeritud. Näiteks Rohu 23 ja 25 korterid (müüdi valge karbina) on praktilised 2009. aastaga kõik müüdud. Või näide Köie 1b projektiga (müüdi musta karbina), kus poole aastaga on müüdud kõik korterid.
Oli märgata ka suurenenud huvi puuküttega korterite vastu. Ostjad uurivad väga põhjalikult kommunaalkulude suurust ja tihti on need numbrid määravad ostuotsuse tegemisel.
Kokkuvõttes võib öelda, et kinnisvaraturg toimib ja ei ole 2009. aastaga välja surnud nagu paljud kliendid arvavad. Kinnisvaraturg on läinud isegi aktiivsemaks ja maaklerid ennustavad, et see tendents jätkub ka käesoleval aastal. Hinnad on sõbralikud ja teadlik ostja kiirustab tegutsema.
