Kevadiste ilmade saabudes hakkavad paljud inimesed igatsema linnakärast eemale maale vaikust ja rahu nautima.
Enamikule seostub maakodu looduskauni paigaga metsa veerel veekogu ääres. Üldjuhul jõutakse oma unistuste maakoduni ise seda hoole ja armastusega rajades, mis tähendab eelkõige aeganõudvat vanade hoonete renoveerimist.
Traditsioonilises mõistes on maakodu teine kodu, kuhu minnakse argielust välja puhkama, nädalalõppu või puhkust veetma. Seetõttu on oluline privaatne asukoht looduslikult kaunis keskkonnas.
Nõudlus stiilsete heas asukohas asuvate maakodude järele on olnud viimase 5-7 aasta jooksul püsiv. Vaadates tänaseid maakodude pakkumisi, on küsitavad müügihinnad kordades erinevad. Kõige suurem on nõudlus olnud Harjumaal põhjaranniku mereäärsetel ja kõrghaljastusega suurematel kruntidel paiknevate maamajade järele ning mujal Eestis järvede-jõgede naabruses paiknevate ning Lõuna-Eestis kuplilisel maastikualal järvekaldal asuvate maamajade järele.
Pakutavate maamajade/talude hinnad alagavad ca 130 000 kroonist ja ulatuvad 6 milj kroonini, kusjuures toodud hinnavahemiku alumisse ossa jäävad sisemaal paiknevad halvas seisukorras või lagunenud hoonetega maakohad. Hinnavahemiku ülemises osas on renoveeritud suurel krundil (reeglina mitukümmend hektarit) mitmest hoonest koosnevad kompleksid. Piirkonniti asuvad odavamad maamajad mandri-Eestit silmas pidades sisemaa piirkondades, mis paiknevad lagealal ja kuhu on halb juurdepääs (nt Raplamaa, Järvamaa), kallimad veekogude lähedal metsastel aladel (nt Läänemaa, Valgamaa, Võrtsjärve ümbrus).
Üheks oluliseks hinda määravaks teguriks võib pidada hoonestuse seisukorda, selle renoveerimispotentsiaali, säilinud algupäraseid detaile. Üha rohkem pööratakse tähelepanu krundi suurusele – privaatsusele, kõrghaljastuse olemasolule ning maastiku reljeefsusele. Jõe, järve või mõne muu veekoguga piirneva koha eest ollakse nõus maksma ka isegi kaks korda rohkem kui sarnase veekogust eemal asuva koha eest.
Üle Eesti on võimalik leida vanemaid maamaju alates 200 000 – 300 000 kroonist, millel on olemas renoveerimispotentsiaal, kuid arvestades olulise tegurina head juurdepääsuvõimalust, asub sarnane objekt reeglina kehvas asukohas. Kõige suurem huvi maamajadele on siiski alates 700 000 kroonist ja kaugus igapäevakodust kuni 100 km, arvestades võimalike kulutustega sõidule ja remonttöödeks.
Samas on täna suurenenud inimeste ring, kes soetavad endale tunduvalt kaugemale püsielukohast kallima ja sellest tulenevalt ka privaatsema maakodu (nt Mulgimaal metsade rüpes järve kaldal, Peisi järve ääres või Otepää kaunitel kuplitel). Tavaliselt on sellises kohas vanast miljööst ja hoonestusest säilinud vaid varemed ja võssakasvanud maa-ala, aga seda võimalusterohkem on ehitada-kujundada endale unistuste maakodu tänapäevases võtmes, järgides arhailist taluarhitektuuri. Eriti atraktiivsed on need kohad, kus on säilinud vanad kiviaiad, maakivist, paekivist või palkhooned.
Üha intensiivsem töötamine linnades on kasvatanud inimeste huvi soetada endale teine kodu, kuhu perspektiivis oleks võimalik ka alaliselt kolida, kus ammutada energiat ja leida hingerahu, minna tagasi oma juurte juurde. Maakodude pakkumisi leidub kõigis maakondades ja kindlasti ka igale otsijale leidub sobiv koht.
Monika Kuntsel
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide atesteeritud hindaja
