Liikumine ökoasumite loomiseks on kogu maailmas alles algusjärgus. Ehkki ökoasumeid nimetatakse ökoküladeks ja -linnakuteks, ei pruugi see tähendada, et täidetakse kõiki olulisi tingimusi, mida tõeline ökoasum eeldab.
Ökoasum tähendab mitmekülgse ja kohalikke iseärasusi arvesse võtva projekti realiseerimist tervikliku ja läbitöötatud mudeli alusel. Ideaalne ökoasum eeldab selle rajamist puutumatusse loodusesse, mis tähendab selle ala võtmist inimkasutusse igaveseks ajaks. Sobiva hinnaga maa leidmine ja planeerimisloa saamine on aga vaevarikas. Ökoasumi loomine eeldab nii kodanikualgatuse kui ka poliitiliste jõudude samasuunalist tegutsemist.
Ökolinnade projekte katsetatakse siiski juba ka riiklike kavade alusel. Näiteks Hiinas arendatakse ökoasumiprojekte tervetes linnades, mis koondavad taastuvate ressursside, energiasäästlikke ning keskkonnasäästlikke uurimiskeskuseid.
Erinevad looduslähedased ja jätkusuutlikud elukeskkonnad on püsima jäämiseks leidnud aga mitmesuguseid viise.
Saksamaal on rajatud ZEGG – ökoküla, mis asub 80 km kaugusel Berliinist. Selle maa-ala on 15 hektarit ja seal elab 108 elanikku. ZEGG on rahvusvaheline konverentsikeskus , mis korraldab ökoloogilist säästvat eluviisi ja sotsiaalselt jätkusuutlikku elu. ZEGG-i rahastatakse põhiliselt konverentsidest ja seminaridest saadud tulust. Tulust kaetakse ka koha peal toimivate ettevõtete ja oma liikmete rendikulud. Elamute ehitamiseks kasutatakse säästvaid ja taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning energiasäästlikku ehitusviisi. Küttesüsteemid põhinevad puidul, päikeseenergial ja elektril. Madalale märgalale on paigaldatud reoveekäitlemise süsteem ja sinna on kasvatatud söödav roheala. See küla on arendatud õppekeskkonnaks, mis edendab säästva elu ja maaplaneerimise süsteemi. Iganädalased kogukonna koolitused ja vaimsed ning intellektuaalse mõttevahetusega kohtumised pühapäeviti toetavad kogukonna ettevõtmist.
Saksamaal asuv Ökoküla Brodowin, mis on pühendunud mahepõllumajandusele. Ala suurus on ca 178 hektarit, mis koosneb raba, metsa ja järve looduskaitsealast. Selles arenduses, mis sai alguse 1990. aastal, on tänaseks päevaks 430 elanikku.
Šotimaal asuva Findhorni looduslähedase ja jätkusuutliku elukeskkonna põhimotoks on: „Ökokülad võivad tuua inimesed välja vaesusest ja luua töökohti kogukonnas läbi mõistuse ja vaimu.“ Findhorni ökoküla, kus elab 360 elanikku, on rajatud säästvatele väärtustele. Tehislikult on loodud ökoloogilised majad ja ehitusmaterjalidena on kasutatud kohalikku kivi ja õlgedest palle. Loodud on iluaiad. Rakendatud on uudset kanalisatsioonitehnoloogiat ja elektrit toodetakse tuuleturbiini abil. Säästva eluviisi väärtused on aluseks sinna loodud sotsiaal-, majandus- ja haridusasutustele. Findhorni ökoküla on materiaalne tõestus sellest, kuidas luues seoseid vaimsete, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslikke aspektide ja elu vahel, saab rajada parima tänapäevase mõtteviisiga elukeskkonna. See on pidevalt arenev mudel, mida kasutatakse ka õppematerjalina mitmetes ülikoolides ja koolides. Samuti tehakse koostööd kutseorganisatsioonidega ja kohalike omavalitsustega üle maailma. Seda arendust külastas eelmisel aastal üle 3000 turisti, keda huvitasid sealsed elamud.
Ka Eestis on räägitud sarnasest arendusest nagu Saksa ZOGG ja Šotimaal asuv Findhorn. Raplamaale rajatakse suur jätkusuutlik ökoasum, mille pindala on 560 000 m2. Elamuid planeeritakse 400 perekonnale. Koha peale ehitatakse ka suur ärihoone, kuhu on tänaseks registreerunud ka esimesed ettevõtjad. Seda ökoasumit iseloomustab nii igapäevaelu kui ka töökeskkonna toomine looduslähedasse keskkonda ja energiasäästlik eluviis. Ökoasumi rajajaks on Oxford Park Development Fund, mis arendab paralleelselt sarnaseid asumeid ka teistes Euroopa maades. Arendaja nimest tuleneb ka asumi nimi Oxford Park.
Kas ka Eestis on inimesed valmis panustama keskkonda säästvale, looduslähedasele ja jätkusuutlikule eluviisile? Usun, et kindlasti on. Toimuvad ju erinevad keskkonda säästvad ettevõtmised nagu suurkoristused metsades ja prügi sorteerimine. Pakutakse rohelise mõttelaadiga koolitusi ja üha rohkem hoogu koguvad ka erinevad ökoloogilised liikumised. Inimeste teadlikkus rohelisest jalajäljest on aastatega kasvamas ning jõutud on arusaamale, et pärast meid ei tohi tulla veeuputus. Meie lapsed ja nende lapsed tahavad ju ka niidu peal ringi joosta ja suures metsas seeni korjata ning pärast seda puhtas järvevees ujuda ja miks mitte kalugi püüda.
Mari Rõuk, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
