Kinnisvaraturu iseloom on pidevas muutumises. Kinnisvarakonsultandina on olnud huvitav kõrvalt jälgida hindade kõikumisi ja kinnisvaraturul valitseva suhtumise muutumist. Kord on turg ostjakeskne, kord müüjakeskne. Milline on aga seis täna? Mida eelistavad ostjad ja millega peaksid arvestama müüjad?
Meenutame kõik veel imestusega mõne aasta tagust tohutut 100 % hinnatõusu korteriturul ning sellele järgnenud pooleaastast vaikset perioodi, kui hinnad tõmbusid tagasi 5-10 %. Samuti mäletame hästi, kui kerge oli kortereid müüa. Reklaam üles ja hiljemalt nädala-paariga oli ostja leitud. Suuri arendusprojekte müüdi ülikiirelt, tekkis isegi konflikt juba müüdud korterite ja ikka tõusva hinna vahel. Nii mõnigi ühepäevase liblika mõtlemisega arendaja tühistas broneeringud ja müüs need uuesti, sest kasumi vahe võis ulatuda mitmekümnetesse miljonitesse ja ahvatlus oli suur. Kliendi olukord, kus tema vana elamispind oli müüdud ja elati ajutise üüripinna peal uue ootuses, ei läinud aga arendajale eriti korda. Ei hoolitud kliendist ja enda usaldusväärsest mainest, vaid oma kasust. Samas oli ehitajaid, kellele siiski klient korda läks ja need ehitajad ehitavad ka täna julgelt edasi.
Samuti oli tähelepanuväärne kvaliteedi ja hinna küsimus. Iga ehitaja eesmärk oli võimalikult suurt kasumit teenida. Seatud eesmärkides ei tähtsustatud väga kliendi rahulolu ja ei mõeldud ka kvaliteetsetele materjalidele, hilisema ehitusgarantii ja võimalike praakide ning ümberehituskulude peale. Materjalid, mida valiti, olid soodsat lõpphinda ja suuremat kasumit silmas pidades üldjuhul keskmisest odavamad ja kehvema kvaliteediga.
Üldlevinud oli ca 150 kr /m2 hinnaga laminaatparkett, plastaknad, odav sanitaartehnika ja valiti ka odavat teenust pakkuvad ehitajad, mille tulemusel on praod seinas, seinad viltu jne.
Sellised mured lahendasid kliendid tavaliselt kahel viisil – kas müüdi oma probleemne elukoht edasi või ehitati ümber (vahetati ise parkett välja naturaalse vastu, odavad plaadid lõhuti vannitoast välja, korterile lisati helikindlust jne). Kõike seda tehti eesmärgiga saada kvaliteetsem ja meelepärasem korter. Nii toimisid inimesed, kel see vähegi võimalik oli, kes hindasid kõrgemat kvaliteeti ning plaanisid korterisse elama jääda kauemaks ajaks.
Palju probleeme tõi kaasa ka osade arendajate või kinnisvara müüvate büroode kogenematus. Ei osatud ette näha probleemseid kitsaskohti ega kaitsta oma õigusi sõlmitavates lepingutes.
Mis on tänaseks muutunud?
Tänasel kinnisvaraturul on toimunud muutused, peamiselt suhtumises ja kogemuses. Turg on muutunud ostjakeskseks. See tähendab, et ostjate soovide ja arvamusega arvestatakse rohkem. Kinnisvaraturule on tekkinud väga palju huvitavaid pakkumisi. Arendusobjektide puhul on olulisemaks muutunud kvaliteet. Müügiperioodi pikkus on täna keskmiselt 4 kuud, majadel ja kruntidel isegi kuni aasta.
Eleri Soonsein, Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
