Hoonestamata kinnistute müük on peale krahhi taas hoogu kogumas. See on ka arusaadav, kuna vahepealsel ajal toimus väga vähe uute planeeringute algatamist ning rääkimata kinnistuste arendustegevust.
Esimene kvartal tehti Harjumaal sh Tallinnas 112 hoonestamata elamumaa tehingut, mis on võrreldes aastataguse ajaga olnud väikses languses, nimelt tehti 2010 esimeses kvartalis sama ajaga 124 tehingut. Seega käesoleval aastal müüdi mahuliselt vähem, kuid tehingute kogusumma on vastupidiselt möödunud aasta 36 miljonilt eurolt kasvanud 130 miljoni euroni. Siin on pigem tegemist mõningate suuremahuliste elamumaa tehingutega, mis väärtuse üles tõstavad. Esimeses kvartalis tehti mitmed arendusprojektideks mõeldud kinnistuste võõrandamisi.
Samas arvestades kasvõi pakkumises olevate elamumaade arvu, mis City24 andmetel on 2002 kinnistut on hetke müügitempo siiski äärmiselt tagasihoidlik. Täna müüakse Harjumaal ühes kuus 37 hoonestamata elamumaa krunti.
Hinnatase on hoonestamata elamumaadel pigem langenud ning jätkuvalt pakkumine ületab nõudlust. Samas on piirkondi, kus mõistliku hinna juures on elamumaade järgi suurem nõudlus kui pakkumine seda võimaldaks ja seda eriti just arendustegevust silmas pidades.
Harjumaa valdasid eraldi vaadates on kõige atraktiivsemad ja rohkemate tehingute arvuga Tallinna linn ning lähivallad (Rae, Viimsi, Harku, Keila, Jõelähtme, Kiili, Saue), kus on toimunud ca 2/3 käesoleva aasta tehingute koguarvust. Ülejäänud valdades toimuvad tehingud üksikute objektidega ja suuremat kõrvalekallet ka varasemate aastatega välja tuua ei saa.
Kui ka varasemaid aastaid vaadata, siis kõige atraktiivsemad ja intensiivsemad tehingupiirkonnad on ikkagi Tallinna naabervallad. Harjumaa äärevaldades toimub stabiilselt tehinguid, kuid hinnamuutused jõuavad sinna mõningase viitega. Sageli on maapiirkondades tehingute osapoolteks kohalikud inimesed kes sõlmivad tehinguid nn kokkuleppehindadega.
 |
Kinnistute järgi nõudlus kasvab ennekõike teises kvartalis, kui lumi on sulanud ning teed kinnistuteni on puhtad ja kuivad. Täna peab veel arvestama sellega, et teed on kuivad, aga maa on ikkagi veel märg. Krundi eritahkudest saab vaid siis mugavalt hea ülevaate, kui kaasas on vettpidavad kõrge säärega jalanõud.
Kevad on tegelikult krundiotsijatele väga hea aeg, sest maa ei ole rohelise muru/heina vaibaga kaetud ning selgelt on näha, kas läheduses olev metsaviir peab kinni maanteemüra või varjab tihedat liiklust. Praegune aeg annab suurepärase ülevaate sellest, milline näeb krunt välja hilissügisel, lumeta talvel ning varakevadel – kuus kuud Eesti kliimavöötmes. Kevadel, suvel ja sügisel on kõik krundid niikuinii kaunid silmale vaadata. |
Hardi Ailliksaar, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
