Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga, mil Maa-ameti andmete järgi toimus 238 võrreldavat korteri ostu-müügitehingut, on selle aasta kevadel toimunud tervelt 298 võrreldavat korteri ostu-müügitehingut, seega 60 tehingut rohkem kui eelmisel aastal.
Kõige suurem nõudmine Maa-ameti andmete kohaselt oli kahetoaliste korterite järele ning nendega tehti 122 ostu-müügitehingut. Selline olukord, kus nõudlus kahetoaliste korterite järele oli kõige suurem, oli ka eelmise aasta kevadel. Järgnevalt suurenes nõudlus ühetoaliste korterite osas. Osteti ja müüdi 82 korterit. Kolmetoaliste korteritega toimus 75 tehingut. Väikseim nõudlus oli kõige suuremate ehk neljatoaliste osas, nendega toimus vaid 19 võrreldavat ostu-müügitehingut.
2010. aasta kevadel on korterite hinnatase olnud:
• 1-toalise korteri keskmiseks ruutmeetrihinnaks on 12 800.-
• 2-toalise korteri keskmiseks ruutmeetrihinnaks on 10 600.-
• 3-toalise korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks on 9 900.-
• 4-toalise korteri keskmiseks ruutmeetrihinnaks on 9 900.-
Selle aasta kevade keskmiseks korteri ruutmeetrihinnaks osutus 10 800 krooni. Eelmise aasta oli samal ajavahemikul oli ruutmeetri maksumus 11 600 krooni, mis näitab, et eelmise aasta kevadest on Lasnamäe korterite hinnad jätkuvalt langenud.
Lasnamäe on kõige suurem Tallinna elurajoon, kus elab üle 115 000 inimese ja kus toimub ka kõige rohkem korterite ostu-müügitehinguid. Samas näitab see ka suuremat müügipakkumiste arvu ja tihedamat konkurentsi müüjate vahel, mis omakorda viib hinnataset madalamale kui teistes Tallinna elurajoonides. Kuna tehinguid on palju, siis on kindlat ostjaskonda on üsna raske selekteerida. Üldiselt aga on ostjateks tihti nooremad pered, kes soovivad osta korterit võimalikult madala hinnaga ehk ostjad, kelle eelarve on piiratud ja kelle jaoks hind on määravaimaks teguriks oma valikute tegemises. Kindlasti ei ole tegemist reegliga, on ka ostjaid, kellele lihtsalt meeldib Lasnamäe piirkond või kelle vanemad, vanavanemad elavad seal.
Toetudes oma tööpraktikale ja maa-ameti andmetele, võib siiski öelda, et korteriturg on stabiliseerumas ja hinnalangust ei ole oodata. Edaspidi on võimalik ka aeglane tõus, mida võib kindlasti soodustada eurotsooni sisenemine. Ühine rahatäht võib kaasa tuua lisahuvi välismaiste investorite poolt, kes sooviksid Eesti kinnisvarasse investeerida ja nõnda turgu ergutada.
