Väita, et investoreid saabub murdu jaanuaris 2011 Tallinnast ja Eestist kinnisvara kokku ostma, on väga julge. Et saada osa eurole üleminekuga seotud prognoositavast hinnakasvust, tegid teadlikumad investorid oma rahapaigutused siinsesse kinnisvarasse juba enne euroga liitumise lõplikku kinnitamist või poole aasta jooksul pärast seda.
Kui vaadata Maa-ametist tehingute arvu ostjate lõikes, siis on alates 2006. aastast välismaalaste osakaal kõikunud suhteliselt stabiilselt 11—14% vahel. 2008. aastal, mil majanduskriis saavutas lae, oli see protsent 11 kandis, tänavu kahes viimases kvartalis aga 14.
Väikeinvestorite hoiakuid ja rahapaigutusi kujundavad muuhulgas majanduslehed. Kuigi üldprognoos Eesti majandusele on Soome meedias positiivne ja lootusrikas, siis ajalehes Talouselämä antud intervjuus prognoosis Swedbanki analüütik Urmas Simson, et kinnisvarahinnad Tallinnas jäävad enam-vähem praegusele tasemele kuni 2011. aasta lõpuni. Märkimisväärset kasvu ei ole oodata.
Samas liigub ajakirjanduse vahendusel Soomes ka mitmeid n-ö linnalegende Eesti kinnisvaraturu kohta. Näiteks on levinud arusaam, et Eesti kinnisvarahindades on kõvasti kauplemisruumi, kohati lausa kuni 20%. Sellele vastavalt tehakse hinnapakkumisi ning seda ka Tallinna kesklinna piirkonnas, kus mõnede objektide hinnad on kriisiaastatel langenud vähem. Lisaks teabe ammutamisele kodumaistest majanduslehtedest ja arvamusliidritelt kasutab suur osa investoreid selleks ka oma siinseid tuttavaid-sõpru, kelle seas on nii kaasmaalasi kui ka kohalikke elanikke. Ühtlasi usaldatakse kinnisvara asjatundjate hinnanguid ja soovitusi.
Üldiselt on investoritele Eesti asukoht ja kinnisvarahinnad atraktiivsed, seda enam, et hinnad on kukkunud mõne aasta tagustest tippudest keskmiselt 36% (Eesti Pank). Nagu eespool öeldud, tegid pärast eurole ülemineku uudist paljud välisinvestorid Soomest ja mujalt riikidest oma investeeringud Eesti kinnisvarasse ära. Samas kuna siirdumine ühisesse euro-tsooni maandab valuutariski, siis võib oodata siia edaspidi ka ettevaatlikumaid rahapaigutajaid.
Kuigi üüritootlus on kahanenud 3,5—4%ni, peavad paljud välisinvestorid seda siiski piisavalt atraktiivseks, selmet hoida raha väikese intressiga hoiusel.
Samas lühiajalised prognoosid investoritele siiski suuri tootlusi ei luba. Vastavalt Eesti Panga 2011—2012 majandusprognoosile väheneb meil töötus vaevaliselt ja palgad taastuvad aeglaselt, mistõttu üürihinnad kiiresti ei kerki.
Eluruumide ehituseks väljastatud ehituslubade arv on Eesti Panga ülevaate järgi võrreldes 2009. aastaga kolm korda kasvanud, millest võib eeldada mõningast müügiaktiivsuse suurenemist järgmistel perioodidel. Samas on paranenud eluasemeturu väljavaadete toel suurenenud ka kinnisvara pakkumine, mis pärsib omakorda hindade kiiret tõusu.
Tulenevalt madalast võrdlusbaasist on Tallinna korteritehingute mediaanhind aastaga kasvanud ligi 20%, kuigi üldjoontes on hind pikka aega kõikunud tasemel 13 000 kr/m2. Samuti on jäänud tehingute keskmine väärtus 800 000 krooni piiresse, mis on praegu viie aasta tagusega võrreldav tase. Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, taastuvad majanduslangusega keskmiselt 36% alanenud kinnisvarahinnad umbes viie aastaga, Eesti kinnisvara- ja ehitusturg taastub makromajanduse kasvuväljavaadete paranedes, märgib Eesti Panga ülevaade.
Seega prognoosi järgi aktiveerub eluasemeturg Eestis tasapisi ning samuti paraneb usaldus kinnisvaraturul.
 |
|
Miks investorid investeerivad kinnisvarasse ja mis neid selle juures huvitab?
Kõige tähtsam on investeeringute juures üüritootlus ja kinnisvara võimalik väärtuse tõus. Järgnevad: kinnisvara seisukord, asukoht (lähedal merele, kesklinnale) ja kui hõlbus on üürilist leida. Üha rohkem pööratakse tähelepanu energiakulukusele. Põhiliselt otsivad investorid 1-2-toalisi korterid Tallinna kesklinna heas piirkonnas uues majas, soovitavalt merevaatega. Kuna selliseid kortereid on piiratult, siis pööravad rahapaigutajad pilgu üha sagedamini Pärnu poole, jätkuvalt populaarne on Saaremaagi.
