Võib kindlalt öelda, et Tallinna üks terviklikumaid ja omanäolisemaid asumeid, Kalamaja, on lõpuks oma identiteedi leidnud. 1990ndatel aastatel Kopliga sama mainet jaganud piirkonnast on saanud pealinna suurim loome- ja vaimuinimeste keskus.
Kalamajas maksis ruutmeeter korterit juunis 974 eurot, mis võrreldes maikuuga teeb languseks 19,8 protsenti. Kalamaja korterite ruutmeetrihinnad on Tallinna keskmisest mõnevõrra kõrgemad (keskmiselt 24-25 protsenti), astudes tõusude ja languste osas linna keskmisega ühte jalga.
Kuigi piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud ka arendustegevus ning mõned tühjad kinnistud ootavad hoonestamist, toimub enamik tehinguid siiski Kalamajale omaste puitelamute korteritega. Uusarenduste osakaalu piirkonna kinnisvaraturul võib hinnata kolmandikule.
Kalamaja jaguneb tegelikult kaheks – peamiselt kivimajadega palistatud väikeseks Kotzebue tänava piirkonnaks ning siis selleks “päris” Kalamajaks. Mõlema piirkonna ostjaskond on üsna erinev – esimesse ostavad inimesed, kellele meeldivad paksude seintega väärikad kivimajad, mis asuvad vanalinna lähedal, ning teise need, kellele meeldib inspireeriv, roheline ja vaikne elukeskkond kesklinnas. Hinnatasemelt on Kotzebue tänav odavam ning ajalooline Kalamaja kallim.
Kuigi siiani kohtab arvamust, et Kalamaja on üks suvaline jaamatagune agul või peetakse seda linnaosa lihtsalt Kopliks (pole tollelgi piirkonnal tegelikult häda enam midagi), on see piirkond muutunud aina värskemaks, värvilisemaks ja elanike poolest kirevamaks.
 |
Asumi vaimsele kuvandile on oma märkimisväärse jälje jätnud Telliskivi loomelinnak, kohvik Boheem ning mõned pisipoed ja galeriid. Samuti on Kalamajas palju eriilmelisi kortereid, näiteks isikupärased katusekorterid, läbi kahe korruse paiknevad või lihtsalt huvitava planeeringuga korterid.
Erinevalt mitmetest muudest ajaloolistest asumitest, hakkas kinnisvaraarendus Kalamajas hiljem pihta ning tänu sellele on see tegevus olnud läbimõeldum ja ümbritsevat keskkonda enam arvestav.
Hetkel on näiteks uutest projektidest pakkumisel korterid Linda ja Vabriku tänava nurgal, Väike-Kalamaja kvartalis Soo tänava alguses ja Kopli 40 asuvates elamutes. Hoonestamist ootavad veel kinnistud Soo ja Vana-Kalamaja tänava nurgal ning endisel tööstusalal kalmistupargi lähedal, rääkimata mitmetest detailplaneeringutest, mis näevad ette üksikute hävinenud majade asemele uute rajamist.
Milline võiks olla Kalamaja tulevik? Kuna asum on miljööväärtuslik ja väljakujunenud, pole turgu põhjalikult raputavat kinnisvaraarendust sinna oodata. Seega on uute eluasemete lisandumine oluliselt piiratud, mistõttu võiks eeldada suure nõudluse kaasabil toimuvat pidevat hinnatõusu.
Teisalt pole Kalamajal eeldusi muutuda nn eliitrajooniks ning seetõttu pole piirkonda oodata rahakat klientuuri, kes hinnad lakke lööks. Asumi elanikkonnas jäävad tooni andma loomeinimesed ja noored pered.
Kuna Kalamaja elamufondist enamuse moodustavad väikekorterid, tähendab see osa suurenevate perekondade liikumist mujale, suuremale elamispinnale. Seetõttu on olemas pidevalt toimiv kinnisvaraturg ning toimub elanikkonna mõningane vahetumine, mis hoiab turgu aktiivsena ja ei tekita defitsiiti.
Neist eeldustest lähtuvalt võib ennustada, et Kalamaja jääb soodsaima hinnaklassiga piirkonnaks kesklinna ääres, kus kinnisvaraturg on stabiilne ja suurtest hinnakõikumistest vaba ning tänu väljakujunenud keskkonnale ja identiteedile alati hinnatud.
 |
|
Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
