Tallinna magalapiirkondades asuvate kortermajade postkastidesse potsatab sageli teateid, et ollakse huvitatud korterite ostmisest just neis majades. Sellistesse ostupakkumistesse tasub suhtuda ettevaatusega, sest pakutavad summad on kinnisvara tegelikust väärtusest palju väiksemad.
Toon näite tavapärasest situatsioonist. Inimene soovib oma korterit müüa eesmärgiga soetada endale väiksem või suurem pind. Ta on sirvinud mitmeid sobilikke pakkumisi ning oletab, et saab osta riskivabalt uue kodu.
Samal ajal leiab ta postkastist paberitükikese, millel teatatakse, et just selles majas soovib keegi osta korterit.
Helistades lehekesel antud numbrile, selgub, et tema korteri eest pakutakse häbiväärselt väikest hinda. Näiteks, kui 2-toalise korteri tegelik väärtus oleks 32 000 eurot, siis kokkuostja pakub 20 000-25 000 eurot. Sellise hinna eest ei saa aga enam kuidagi soetada 1-toalist 29 000 eurot maksvat korterit.
Viimasel ajal on suurenenud ka nn väikeinvestorite või libamaaklerite aktiivsus, kelle eesmärk on soetada korter alla turuhinna, see odavate materjalidega renoveerida ja võimalikult kallilt edasi müüa.
Sellised ostjad mängivad inimeste heasoovlikkuse ja teadmatusega ning võivad oma tegevusega põhjustada korterimüüjale hilisemaid kannatusi. On teada juhtumeid, kus odavalt korteri maha müünud inimesel pole enam kuhugi minna, sest saadud raha eest ei saa ta vastu elamisväärset pinda.
Segadust palju
Inimesed on hämmingus ning kohati ka paanikas, sest nad ei mõista, kuidas saab olla nii, et nende kodu ei olegi midagi väärt. Eriti mures on vanemad inimesed. Ajakirjanduses on piisavalt olnud lugusid, kuidas võileivahinna eest võetakse pensionäridelt maju ja kortereid käest.
Kuna kommunaalarved üha kasvavad, on paljudel üksi suurel pinnal elavatel inimestel soov väiksemasse korterisse kolida, kuid tihti ei olda kursis, kuidas oma korteri müüki turvaliselt spetsialistide abiga korraldada.
Postkastides vihikulehtedele kritseldatud telefoninumbrid või seintele kleebitud ribad pole aga usaldusväärsed. Nende taha peituvad kokkuostjad ütlevad hinna enamasti telefoni teel, nad pole eelnevalt müüdavat kinnisvara näinud ja reeglina puudub neil ka ülevaade reaalsetest kinnisvaratehingutest.
Seetõttu tasuks lähisugulastel, sõpradel või kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldajal olla tähelepanelik ja tunda huvi, kuidas müük läheb ning kuidas ja kelle abiga seda tehakse.
Artikkel ilmus 20.04 Õhtulehes.
