Käesoleva aasta alguses uurisin Harjumaa nn maapiirkondade hoonestamata elamumaade müügiturgu ja siis võis eeldada, et kõige halvemad ajad kinnisvaraturul on ehk möödas. Ka Eesti Panga varasemad majanduskommentaarid eeldasid, et 2009. aasta keskel on majanduse madalseis ning 2009. a lõpus/ 2010. aasta alguses hakkab olukord stabiliseeruma ja paremuse poole liikuma. Tänasel päeval saame tõdeda, et SKP on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud, kuid seda eelkõige tööstussektori ekspordi arvelt. Sisenõudlus on siiski veel suhteliselt madal.
Kas olukorra paranemine on toimunud ka kinnisvaraalal hoonestamata elamumaa sektoris, sellest kohe lähemalt. Võrdlusperioodiks oleme võtnud 2009. aasta mai-juuli kui majanduse madalseisu ning 2010. a mai-juuli kui majanduse stabiliseerumise perioodi.
2009. a vaadeldaval perioodil toimus Harjumaal 485 elamumaa ostu-müügitehingut (hoonestatud ja hoonestamata). Samas 2010. aasta mai-juuli perioodil müüdi kokku 579 elamumaa krunti, mis on 94 objekti ehk 16% rohkem. Kui elamumaa koguseline maht jäi enam-vähem samasse suurusjärku (vastavalt 96,5 ha ja 100,2 ha), siis tehingute koguväärtuse osas on toimunud suur hüpe – 2009. a 490,5 milj krooni ning 2010. a 734,4 milj krooni). Käesoleval aastal toimunud ostu-müügitehingute kogusumma on ca 33% kõrgem.
Madalseisus müüsid need, kellel oli hädasti vaja müüa (sundseisus müük), ning hinnad olid seetõttu madalad. Tänaseks on turg stabiliseerunud ning ka pangad mõnevõrra lahkemaks muutunud ja võimaldavad kinnisvara osta, mis on toonud kaasa väikse hinnatõusu ja turu aktiviseerumise.
Hoonestamata elamumaa kruntide ostu-müügitehingute arv on jäänud aga aastataguse ajaga samasse suurusjärku (2009. a – 158 tk kogumahus ca 52,64 ha, 2010. a – 155 tk kogumahus 40,37 ha). Seega käesoleval aastal müüdi mahuliselt ca 24% vähem, kuid tehingute kogusumma on vastupidiselt ca 23% võrra suurem (vastavalt 88,4 milj kr ja 111,7 milj kr). Sellise olukorra tekkimisele on kaasa aidanud ka eelmisel aastal müüdud nn pooleli jäänud arendusprojektid/pankrotivarad (86 ostu-müügitehingust kuulusid 40 krunti kolme erinevasse arandusprojekti). Kuna sarnaseid arendusprojekte müüakse keskmisest turuhinnast madalamate hindadega (nn hulgiost), siis on see ka mõjutanud vaadeldava perioodi müügi keskmisi näitajaid.
Harjumaa valdasid eraldi vaadates on kõige atraktiivsemad ja rohkemate tehingute arvuga Tallinna lähivallad (Rae, Viimsi, Harku, Keila, Jõelähtme, Kiili, Saue), kus on toimunud ca 2/3 käesoleva aasta tehingute koguarvust. Ülejäänud valdades toimuvad tehingud üksikute objektidega ja suuremat kõrvalekallet ka varasemate aastatega välja tuua ei saa.
Eelmise aasta mai-juuli perioodil müüdi kõige rohkem Harku, Saku ja Kose vallas, kus toimunud tehingud moodustasid ca 60% sõlmitud teingute koguarvust (nimetatud valdade haldusalasse jäävad ka nn arendusprojektide müügid).
Kui ka varasemaid aastaid vaadata, siis kõige atraktiivsemad ja intensiivsemad tehingupiirkonnad on ikkagi Tallinna naabervallad. Harjumaa äärevaldades toimub stabiilselt tehinguid, kuid hinnamuutused jõuavad sinna mõningase viitega. Sageli on maapiirkondades tehingute osapoolteks kohalikud inimesed kes sõlmivad tehinguid nn kokkuleppehindadega. Majandus on taastumas kiiremini, kui esialgu julgeti prognoosida ning see aitab kindlasti kaasa kinnisvarasektori olukorra paranemisele. Seda näitab ka tehinguaktiivsuse tõus.
