Möödunud aastal hakati jälle rohkem rääkima välismaalaste suurenenud huvist Eesti kinnisvaraturu vastu. Kui vaadata statistikat, siis viimaste aastate jooksul, alates kinnisvaraturu põhjast, pole teiste riikide elanike poolt teostatud tehingute hulgas olulisi muutusi toimunud, kuid huvi siia investeerida on pigem kasvav. Sestap vaatlemegi, millistest riikidest pärit inimesed möödunud aastal Eestis kinnisvara ostsid ja müüsid.
Enne kui detailsemaks minna, tuleks selgitada, kes on statistilises mõttes välismaalane. Maa-ameti avaliku andmebaasi välismaalaste rida hõlmab Eesti kodakondsust mitteomavaid era- ja juriidilisi isikuid, seal hulgas kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsust omavaid alalise elamisloaga isikuid.
Et aga saada paremat ülevaadet, kes kui palju Eesti kinnisvaraturul tegelikult toimetab, tasub uurida ostjate ja müüjate jagunemist residentsuse järgi. See tähendab inimesi, kes reaalselt elavad välismaal. Statistikas kajastuvad riigid, mille puhul vähemalt viis residenti (seda hoolimata kodakondsusest) on Eestis kinnisvara ostnud või müünud.
Kindlasti tuleb tähele panna, et kokkuvõte on tehtud vaid residentsuse riigi andmevälja alusel, vastates küsimusele „mitme müüja/ostja puhul oli tegemist x riigi residendiga?“. Näiteks, kui ühe objekti omandasid kaasomandisse 5 Soome residenti, siis tegelik objektide arv on 1, kuid residente 5. Kui aga üks Soome resident ostis 5 tehinguga 5 objekti, siis on residentide arv 5.
Kuna välisriikide elanikud tegutsevad enamasti tõmbekeskustes, siis järgnevalt vaatlemegi mõnd suuremat linna ja atraktiivsemat maakonda.
Tallinn ja välisinvestorid
Välismaine ostjaskond jaguneb Tallinnas peamiselt investoriteks, puhkajateks, rahvusvaheliste firmade töötajateks, kes siia elama asunud, ning inimesteks, kelle on Eestisse toonud armastus.
2011. aastal tehti pealinnas kokku 11 223 erinevat kinnisvaratehingut. Maa-ameti andmetel moodustasid suurima välisresidentide grupi Soome Vabariigist pärit isikud, kellest oli ostjaid 238 ja müüjaid 96. Põhjanaabritest ostjate seas on üha enam inimesi, kes on Tallinnasse päriselt elama asunud või kes ostavad siia puhkusekorteri, käies Tallinnas tihti aega veetmas. Müüjate hulgas on ka väike hulk eestlasi, kes Soome kolides realiseerivad oma siinse kinnisvara.
Teise suurema seltskonna moodustavad Vene Föderatsiooni residendid, kes on Eestisse aina hoogsamalt investeerima asunud. Kokku ostis möödunud aastal Tallinnas kinnisvara 111 ja müüs 53 idast tulnud nii juriidilist kui ka eraisikut. Nende hulgas on märkimisväärne hulk investoreid, kes soetavad kortereid edasiseks välja üürimiseks. Samuti on populaarsed heas asukohas paiknevad kvaliteetsed ja keskmisest suuremad eramud.
Kinnisvara soetamisega paistavad rohkem silma veel Rootsi elanikud, kellest 24 soetasid Tallinnas mitmesuguseid objekte. Edasi tulevad erinevad riigid 5-8 ostjaga – näiteks Saksamaa, Ukraina, Ameerika Ühendriigid ja Valgevene.
On ka lahkujaid
Majandusbuumi ajal sisenes Eesti kinnisvaraturule palju lääne- ja lõuna-eurooplasi, kes ostsid kortereid spekulatiivsetel eesmärkidel, et teenida kasumit hinnatõusust, mitte pikemaajalisest üüritulust. Neid jagus ka kinnisvaraturu madalseisu ajaks.
Möödunud aastal oli aga näha suuremat lahkumist, mida kinnitavad ka numbrid. Maa-ameti statistikast nähtub, et kinnisvara müüs 23 Iirimaa, 16 Taani ja 9 Itaalia residenti. Need riigid ostjate tulbas enam ei figureerinud.
Müüjaid oli ostjatest enam Saksamaa, Suurbritannia, Ukraina, Valgevene, Ameerika Ühendriikide ja Läti elanike seas. Kindlasti on nii mõnedki müüjatest ka Eestist emigreerunud isikud.
Ida-Virumaa kui viisataotlejate paradiis
Statistiliselt tegutseb enim välismaalasi Ida-Virumaal, siiski on nende hulgas palju Eestis elamisloaga elavaid inimesi. Rääkides aga muude riikide residentidest, paistavad ülekaalukalt silma Vene Föderatsioonis elavad isikud.
Kokku ostis 2011. aastal Ida-Virumaal kinnisvara 404 Venemaal alaliselt elavat isikut, mis kõigi tehingute koguarvust tähendab 9,5-protsendilist osatähtsust. Oma kinnisvara müüs aga 114 Venemaa elanikku.
Põhjuseid, miks Virumaal on idanaabritest ostjaid Tallinnast üle kolme korra rohkem, on kaks.
Ei ole saladus, et paljud müüdud korterid on odavad väikeasulate korrusmajades paiknevad elamispinnad, mille soetamise eesmärk on Eesti ja ühtlasi kogu Schengeni viisa lihtsam saamine. On kahe-kolmekorruselisi maju, kus pooltel korteritel on idapiiritagused omanikud. Sama tendentsi täheldatakse ka Kagu-Eestis.
Teise osa venemaalastest moodustavad aga peamiselt Peterburi elanikud, kes ostavad siia suvituskortereid.
Ülejäänud välisriigid on võrreldes idanaabritega esindatud tagasihoidlikult. Näiteks Soome päritolu ostjaid oli 25, müüjaid aga 41, Suurbritannia residentidest ostjaid oli 6, müüjaid aga 14. Ostjaid tuli veel Iisraelist, Valgevenest, Saksamaalt ja Ukrainast. Rootsi ja Ameerika Ühendriigid figureerisid maa-ameti statistikas vaid müüjate lahtris.
Lääne-Eestis teevad ilma skandinaavlased
Traditsiooniliselt on Lääne-Eesti ja saared olnud atraktiivsed puhkusepiirkonnad soomlaste ja rootslaste seas. Kuigi möödunud aasta teisel poolel oli märgata ka soomlastest pensionäride huvi oma Saaremaal asuva puhkemaja või -korteri müügiks, oli kokkuvõttes ostjaid müüjatest siiski enam, vastavalt 56 ja 44.
Saaremaal tegutsesid usinamalt ka Rootsi elanikud, kinnisvara ostis ja müüs võrdselt 10 isikut. Maju ja kortereid ostsid ka 5 Venemaa elanikku, müüsid aga 10 Kanada residenti.
Pärnu kinnisvaraturg jaguneb välismaalaste osas peamiselt kolme päritoluriigi vahel. Enim on Soome residente, kellest 54 müüs ja 23 ostis kinnisvara. 10 ostjat tuli ka Ühendkuningriigist ja 8 Venemaalt.
Läänemaal on samuti aktiivseimad välismaalased soomlased, kellest ostis kinnisvara 24 ja müüs 14 inimest. Rootsist pärit ostjaid oli 15, müüjaid 28. Venemaa elanike vastavad numbrid olid aga 8 ja 7. Samuti ostsid kinnisvara 5 Norra residenti.
Vaikne linn Tartu
Suurematest linnadest on välismaalastest ostjate osakaal suhteliselt väike vaid Tartus, kus mullu teostati kokku 1923 erinevat kinnisvaratehingut.
Maa-ameti statistikas kajastuvaid välisriike on Tartu kinnisvaraturul kolm. Enim tegutseb loomulikult Soome residente, kellest 19 isikut ostis ja 29 müüs kinnisvara. Põhjanaabritele järgnevad Vene Föderatsiooni elanikud, kellest 9 ostis ja 11 müüs oma kinnisvara. Oste sooritas ka 7 USA residenti.
Välismaalaste vähene aktiivsus Tartus pole aga midagi eriskummalist, tegu pole ju suvituspiirkonnaga ning samuti pole Tartusse rajatud massiliselt uusi kortermaju, kuhu kas või spekulatiivsetel eesmärkidel elamispindu soetada oleks võinud.
Investorid ja suvitajad jäävad Eestisse
Mida eeltoodud numbrid meile räägivad? Kindlasti seda, et Eesti kinnisvara on välismaalaste jaoks üsna atraktiivne ning möödunud aastal eelistati kortereid ja maju välisriikide residentide poolt osta enam kui müüa.
Teiseks saame järeldada, et välismaised ostjad on enamasti pärit meie lähiriikidest. Jõukatest kaugetest riikidest, kui Ameerika Ühendriigid välja arvata, siia investoreid tihti ei satu. Kõige aktiivsemad on loomulikult soomlased ja venelased.
Kindlasti võib ka väita, et osa välismaalastest on Eesti päritolu – kas siis isikud, kes on siin müünud omandireformi käigus tagastatud kinnisvara, või need, kes on viimastel aastatel koduriigist lahkunud ja juba uue riigi residendina siin alles jäänud vara realiseerinud.
Eestisse kinnisvara ostvad teiste riikide elanikud on enamasti investorid või suvitajad, kes kinnitavad kanna pikemaks ajaks. Möödunud aastal hakkas nende hulka enam lisanduma ka Eestist lahkunuid, kes siia omale peatuspaiga soetavad. Spekulatiivsetel eesmärkidel Eestisse lühemaks ajaks kortereid ostvaid isikuid jääb aga üha vähemaks.
2011. aasta näitas päris hästi, milline saab olema lähem tulevik. Aktiivseimateks ostjateks jäävad põhja- ja idanaabrid, kes peamiselt soetavad häid kortereid pikemaajaliseks investeeringuks või enda tarbeks. Kindlasti jäävad atraktiivseks ka odavad korterid Virumaal ja Kagu-Eestis, eesmärgiga soetada neid viisa lihtsamaks saamiseks.
Erinevalt buumiajast pole Eesti kinnisvaraturg välismaalaste seas enam pelgalt kiire kasusaamise koht, vaid pikemaajaline investeering. Seetõttu rabamist ei ole ega tule, kuid kvaliteeti otsivaid välismaalasi kohtab meie kinnisvaraturul ka edaspidi – Tallinna kesklinnas rohkem, mujal Eestis vähem.
