Ostlejate huvi internetikaupluste vastu on jätkuvalt suur ning lisaks füüsilisele kauplemisruumile on paljud olemasolevad teenusepakkujad ning kauplused kolinud internetti. TNS Emori uuringu järgi soovis Eestis 2008. aastal interneti vahendusel kaubamüüki alustada üle 6000 ettevõtte. Võib julgelt märkida, et e-kaubandus on kaasajal üheks kaubandusringkonna olulisemaks ning oma osakaalu suurendavaks ostukeskkonnaks. Internetis on kõik väga mugavaks tehtud ja veebipoes saab käia muude toimetuste vahepeal.
Suur osa alla 35-aastastest on internetis 24/7 ja soovivad ka oma ostusid sooritada selles keskkonnas ning saada kaupu kätte neile sobival ajal. Klient on nõudlik alati, seega üha enam otsitakse ja arendatakse lahendusi, et muuta e-keskkonda tarbijale mugavamaks ja usaldusväärsemaks. Näiteks Eesti ettevõtte fits.me loodud virtuaalne „garderoob“ pakub lisaks sellele, et müüja on turvalise taustaga, ka võimalust ilma arvuti tagant tõusmata toodet selga proovida. Kõik see loob tarbijale turvalise ning mugava õhkkonna ning e-pood on oma eesmärgi täitnud – klient saab riideod selga proovida ning ostu sooritada ilma laua tagant lahkumata.
E-poodide klientide sihtrühma ei saa üheselt määratleda. Need on tõenäoliselt inimesed, kellel ei ole aega käia poodides ostlemas või kes otsivad e-kauplustest uudsemat kaupa. Need on tavaliselt spontaansed ostlejad, kelle jaoks on oluline lihtne kauba tagastamise võimalus. Seega kattub kaubanduskeskuste sihtrühm suures osas e-poodide sihtrühmaga.
E-poodide populaarsemateks kaupadeks on tehnika- ja elektroonikakaubad, kosmeetika, tarbekaubad, mööbel – kaubad, mis ei vaja proovimist ning käega katsumist. Ei saa alahinnata E-kaubanduse arengusuunaks olevat piiriülest kaubandust, mis on loetletud kaubagruppides väga populaarne. Seega võib esmasena kaubanduspindade kokkukuivamist ette tulla eelkõige mööbli-, tarbe-, tehnika- ja elektroonikavaldkonnas, kuid seda on ajalises perspektiivis siiski raske prognoosida.
Viimase kolme aastaga on vähenenud Eestis väikekaupluste arv ca 20% (kauplused alla 100 m2), kuid selle põhjuseks ei saa pidada ainult e-poodide arvu kasvu. On mitmeid väga tuntud ning hinnatud brände, kelle eesmärk ei olegi luua oma kaubale internetipoodi, vaid hoopis hoida oma kaubal eksklusiivsemat joont, ning kelle jaoks on oluline suhelda oma kliendiga isiklikult.
Kaupluste tegevust ning toimimist mõjutavad mitmed tegurid, seega saavad ka e-poed reaalselt mõjutada kaupluste arvu vähenemist. Suur osa kauplusi ei vaja oma ladu, sest kaup tuleb vastavalt teliimusele otse tootja laost kohale. Rõivamood on nagunii kiiresti riknev kaup ning laojääki siin toota ei saa. Tõenäoliselt jõuab lähiajal ka kohalikule turule lisaks internetipoodidele rohkem nn showroom-tüüpi poode, kus nõudlikum klient saab vajadusel tellitavat kaupa katsuma tulla. Samuti jääb alati alles ostlemine kui sotsiaalne suhtlusvorm.
Eestis on kaubandus ning teenindus koondunud keskustesse ning sealse marketingi üheks suunaks on kinnistada klienti ning pakkuda külastajatele võimalikult palju keskusesiseseid vaba aja veetmise võimalusi. Paljusid teenuseid ei ole võimalik internetikeskkonnas pakkuda ning e-poe võimalused on üsna tihti piiratud või fokusseeritud vaid ühele tootele. Seega e-kaubandus keskustega täies ulatuses ei konkureeri, juhul kui ostlejal on eesmärk saada kõik ühest kohast. Kaubandus- ning laopindade üürimine sõltub eelkõige turul oleva nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Oluline on ka elukondliku piirkonna areng: maapiirkondades, kus kaupluste ja kaubagruppide osakaal on vähenenud, on e- ning kataloogikaubandus tihti ainuke võimalus teha tarbekaupade valik ja ost.
Praegusel turul ei ole veel kindlaid märke e-kaubanduse mõjust traditsioonilisele kaubandusele. Tulevikus võib vahekorras nihkeid leida, mis omakorda võib hakata mõningal määral mõjutama keskuste kontseptsiooni, kuid pigem siiski üksikuid eraldiseisvaid kaubanduspindasid. Peamised põhjused, miks tarbja kasutab e-kaubandust, on mugavus ja ajapuudus. Seega kindlasti muutub mitmete kaupluste töö mitmekesisemaks ehk hakatakse kaupu pakkuma ja müüma nii kaupluses kui ka e-poes. E-kaubanduse edasine areng sõltub turvalisest keskkonnast ning mugavatest makse- ja kättetoimetamistingimustest.
Artikkel ilmus Äripäevas ning Kaupmeste Liidu kodulehel
