Just nii nagu Henrik Visnapuu kuulsad värsid räägivad teistmoodi saabuvast kevadest, on ka kinnisvaraturul tunda, et kevad tuli varasemast teisiti. Kui võrrelda äsja lõppenud kvartalit aastataguse esimese kvartaliga, on nii statistikas kui ka turutrendides näha muutusi.
Esmalt numbritest. Käesoleva aasta esimeses kvartalis teostati maa-ameti andmetel üle Eesti 7607 kinnisvara ostu-müügitehingut. Mullu samal perioodil oli vastavaks arvuks 6383, seega on aastane tõus 19,2%.
Ka tehingute rahaline koguväärtus on tõusnud. Kuigi 2011. aasta I kvartali kogusumma oli 372,5 miljonit eurot ja sel aastal 356,5 miljonit eurot, siis mullusest kogusummast andis märkimisväärse osa Kristiine kaubanduskeskuse müük. Võttes selle hiigeltehingu arvestusest välja, kasvas rahaline kogumaht ca 30%.
Tehingute hulga märkimisväärse kasvu taga on mitmed tegurid, mida eelmisel kevadel veel nii palju märgata polnud.
Investorid ja uusarendused
Kõige enam mõjutasid tehingute hulka mullu hoo sisse saanud uusarendusturg ning suuremad ja väiksemad investorid. Kui uusi elamuid rajatakse enamasti Tallinnas, siis investoreid jagub üle kogu Eesti.
Uued korterid on enim rolli mänginud hinnatõusul – tänu neile on kasvanud Tallinnas ruutmeetri keskmine mediaanhind. Kui käesoleva aasta esimeses kvartalis maksis korteri ruutmeeter pealinnas keskmiselt 948 eurot, siis aasta tagasi samal ajal 835 eurot. Aastane hinnatõus on seega 13,5%. Samas pole paljude järelturukorterite hinnad tegelikult pooltki niipalju tõusnud.
Kogu Eestis on tehingute arvu kasvu tekitanud aga investorid. Kui rahakamad (välis)investorid on tegutsemas enamasti Tallinna magusamates linnaosades ja asumites ning mujal Eestis pigem populaarsetes suvituspiirkondades, siis Euroopa võlakriis tõi kinnisvaraturule ka palju kohalikke eraisikuid, kes oma sääste kõrge inflatsiooni ja pea olematute hoiuseintresside tõttu kinnisvarasse paigutavad.
Väga elav üüriturg
Investorite teemat jätkates jõuame aga sujuvalt kogu Eestit haaranud üürikorterite populaarsuse drastilise kasvuni, millest 2011. aasta alguses veel palju ei räägitud.
Praktiliselt kõik investeeringuna soetatud korterid üüritakse välja ning õiglase hinna- ja kvaliteedisuhte korral pole uute elanike leidmine eriline probleem. Aastaga on üürihinnad erinevatel hinnangutel kasvanud ca 10-15% (siia pole arvestatud tipphooaegadel ajutiselt kõrgustesse hüppavaid hindu) ning need tulemused innustavad üha rohkem inimesi oma sääste kasvõi väikestesse ühikatubadesse panema.
Üüriturule lisavad hoogu inimeste kasinad võimalused isikliku kinnisvara soetamisel, töökohtadega seotud mobiilsus, mittekvalifitseerumine laenusaajaks ning üha enam ka soov mitte omada kinnisvara.
Tehingute arv kasvab
Kui midagi ootamatut ei juhtu, siis võib eeldada, et käesoleval aastal möödunud aastaga võrreldes tehingute hulk kasvab. Selleks annavad jätkuvalt põhjuse raha paigutavad kohalikud ja välismaised investorid.
Uusarenduste osatähtsus tehingute hulga kasvus tõenäoliselt veidi väheneb, sest turul läheb praegu paremini väiksematel arendustel. Samuti on läbi aastate kerkinud tehingute hulk nii metsa- kui ka haritava maaga.
Teine asi on aga hindadega, mille kasv tõenäoliselt märkimisväärne ei tule ja see vähenegi saab osaks pigem uutele või eksklusiivsetele vanematele objektidele, mis enamasti asuvad Tallinnas.
Suuremale hinnatõusule seavad piiri kohalike inimeste madal reaalpalk ja seotus juba võetud laenukohustustega. Ja need aspektid jäävad meie kinnisvaraturgu mõjutama veel pikaks ajaks.
 |
