Korteriühistu tegevus elamu haldamisel ja hooldamisel on väga tähtis. Enamik tegevustest nõuab korraliku rahasummat ja tihti ka laenuvõtmist, mis tekitab elanikele rahalisi lisakohustusi. Enne ostuotsuse tegemist tasub olemasolevate ja eriti just tulevaste rahaliste lisakohustustega end kurssi viia.
Võimalusi maja olukorrast ning jooksvatest ja võimalikest perspektiivsetest kuludest ülevaate saamiseks on palju. Ostuhuvilised valivad endale välja meelepärased aspektid, mille põhjal järeldusi korteriühistu tegevuste ja rahapaigutuste kohta teha ning otsustada, kas korter osta või mitte.
Märkimisväärne hulk korteriostjatest teeb ühistu kohta järeldused maja väljanägemise põhjal. Kui rõdupiirded on uued ja säravad, otsaseinad soojustatud ning trepikojauksed vahetatud, näitab see nende jaoks ühistu aktiivsust.
On inimesi, kellele imponeerib korras trepikoda ja kõrgemates majades ka renoveeritud lift. Just liftide uuendamine on kallis töö ning korteriühistud on selleks võtnud laenu. Enamasti tehakse liftiremont ära siis, kui muud pakilised tööd on juba tehtud, kuid on ka ühistuid, kus enne tehakse ära kõik ilumeelele meeldivad parendused ning seejärel hakatakse alles otsima võimalusi suurte renoveerimistööde teostamiseks.
Paraku ei tunne ostjad tihti huvi, kas peale välise ilu ka midagi enamat on tehtud – kas vuugivahed on täidetud, katus remonditud ning küttesüsteem uuendatud. Enne ostu peaks uurima elamu kohta kõike, sest maja väärtus ja vastupidavus sõltuvad siiski kapitaalsematest töödest. Kui ühistul on laen kaelas juba maja ja koridoride iluravi tõttu, siis võib eeldada, et kapitaalsemate tööde tegemiseks võetakse uus laen ning edasised maksed pangale ja remondifondi võivad oluliselt kasvada.
Üha enam räägitakse energiasäästust, küttesüsteemide kapitaalremondist ning korraliku ventilatsioonisüsteemi paigaldamisest vanematesse kortermajadesse. Kuigi selliste tööde jaoks saab taotleda toetusi, tähendab see suurt väljaminekut ka elanikele, mis kajastub igakuistel arvetel. Tihti kirtsutavad ostuhuvilised suurte arvete peale nina, saamata aru, et kui ühistu neid väljaminekuid ei tee, siis ei ole võimalik saada ka soojapidavat elamut. Reeglina ei jää korteriost suurema arve tõttu ära, kuid samas on inimesi, kes eelistavad elada pigem nigelema seisukorraga majas ja seeläbi maksta vähem.
Kuigi enamikes majadest on nüüdseks juba veetorude püstikud vahetatud ning katusedki parandatud ja seda peetakse iseenesestmõistetavaks, tasub nende tööde osas siiski järele uurida, eriti just siis, kui ostetavas korteris on plaanis teha remont. Püstikute hilisem vahetus tähendab torušahti seinte lammutamist ning läbijooksev katus rikub lihtsalt viimistlust.
Üsna vähe soovivad ostuhuvilised astuda kontakti ühistuga, et saada aimu, mis majas täpselt tehtud ja mis plaanis. Kuigi hea kinnisvaramaakler uurib põhilised asjad ise järgi, tasub korteriühistu esimehega siiski ühendust võtta, et vabas vestluses saada aimu kasvõi ühistus olevast meelsusest maja eest hoolitsemisel.
Kokkuvõttes soovitan enne korteri ostuotsuse tegemist ühistu tegevuse vastu enam huvi tunda, sest nii on võimalik paremini aimu saada, miks on kulutused elamule hetkel just nii suured ning veel enam, millised kulutused on plaanis tulevikus ja kui suureks võivad seetõttu igakuised arved minna. On oluline mõista, et kena välimusega maja ei tähenda tingimata veel soojapidavust ja kõiki vahetatud kommunikatsioone.
