Ajal, mil rahaturud on maailmas kõikuma löönud, otsitakse investeerimisalternatiive, vältimaks raha väärtuse alanemisega kaasnevaid riske. Väärismetallide kõrval on heaks võimaluseks taas tõusnud kinnisvara.
Aktsiaturud on olnud tõusulainel, kuid ebakindlus globaalses majandusfoonis ei anna aktsiainvesteeringutele soovitud kindlustunnet.
Öeldakse, et kui raha kaotab väärtust, siis kuld ja maa on kindlaimad investeeringud.
Väärismetallid on teinud tohutu hinnatõusuralli. Kulla hind teeb uusi rekordeid. Hõbe ja ka muud olulised metallid on olnud hea investeering. Selline hinnaralli aga ei kesta igavesti ning asjatundjad väidavad, et õige aeg on möödas.
Samuti on väärismetallide omamisel mureks see, et ostes neid füüsilisel kujul, tekib probleem, kus neid hoiustada. Kodus hoida on ebakindel ning investeeringu turvamiskulud võivad süüa märkimisväärselt oodatud tootlust. Investeerides aga väärismetallidesse panustavasse fondi, ei või kindel olla, millega see lõpeb.
Isiklikust kogemusest võin väita, et investeeringud, mille üle investor ei oma füüsilist kontrolli, meenutavad veidi õnnemängu. Abiks on siin usaldusväärne fondijuht või aktsiabörsil igapäevaselt tegutsev professionaalne nõustaja, kes sinuga suhtleb ja annab järjepidevalt ülevaadet investeerimisvõimalustest, oma tegutsemisest. Tihtilugu aga taandub aktsiainvesteering vaid pöidlad pihus internetis päevahinna jälgimisele.
Kinnisvara, mis võiks olla üks parimaid investeerimisalternatiive, kui rahaturud kõiguvad, on saanud Eestis vähe tähelepanu. Eks liiga värskelt on veel meeles raskused ja kaotused, mis tekkisid kinnisvaraturu buumilainel. Hirm hoiab ahnust veel vaos.
Paljud investeerimisgurud toonitavad, et osta on vaja siis, kui teised veel ei riski.
Kinnisvaraturg on püsinud viimase poolaasta jooksul stabiilsena. Hinnad pole tõusnud, pigem inimeste euroga harjudes veidi langenud. Häid pakkumisi on turul palju, kuid vähem on neid, kes heal ja halval kinnisvarainvesteeringul oskavad vahet teha.
Turvalise ja kõigile kättesaadava investeeringuna Eesti kinnisvaramaastikul, praeguses turufaasis, tundub parima võimalusena olevat korteriost pealinnas. Me oleme turu tipphindadest keskmiselt 50% maas. Teiste, pikema ajalooga riikide kogemused kinnitavad, et järgmine tõusufaas ületab hindade poolest eelmist.
Tõusupotentsiaal on märkimisväärne. Ostes uue või remonditud korteri (või remontides selle ise), on võimalik see üüritulu teenima panna. Kinnisvarainvesteering ei tekita Eesti ettevõttele koormavaid maksukohustusi, sest näiteks eraisikule korterit üürides saab ettevõte üürnikule esitada arve ilma käibemaksuta. Tulumaksukohustus tekib, kui dividendide jagamise aeg käes.
Üüritootlus pole Tallinna korteriturul küll suur, jäädes 4-6% piiresse aastas, kuid kalkuleerides investeeringu tootlust, tuleb arvestada korterihindade tõusupotentsiaaliga. Väga pragmaatilisel ja realistlikul lähenemisel on see sarnane üüritootlusega, mis annaks kinnisvarainvesteeringu kogutootluseks 8-12% aastas.
Samuti võib hea rahapaigutus olla investeering maasse. Kuid mitte iga ostetud maatükk ei taga oodatud vara väärtuse tõusu. Siin tuleb tähelepanelikult jälgida tulevikuperspektiivi, maa asukoha- ja infrastruktuurispetsiifikat. Seetõttu võib kasulik investeering olla näiteks elamuehituseks sobiv maa väljakujunenud elukeskkonnas Tallinna parimates eramulinnaosades.
