Tallinnas ja Harjumaal on kokku ligi 40 tööstus- ja logistikaparki. Hea tehnopark asub logistiliselt sobivas kohas ja seda nii klientide, äri kui seal töötava personali seisukohalt. Selliselt paiknevad näiteks Tallinna Tehnoparkidele kuuluv Tondiraba tööstuspark, Jüri, Rae, Mõigu ja Tänassilma tehnopark ning ka Paldiski ja Kiiu pargid.
Tehnoparki planeerima asudes on ääretult oluline põhjalikult mõelda sihtgrupile, kellele seda rajatakse. Vaja on läbi mõelda kooslus, mida piirkond võimaldab kas keskkonnaliselt (nt elukondliku asustuse lähedus tööstussaaste aspektist) või struktuurilt (nt kas erinevate lõpptarbijate vahel on võimalik luua sünergiat). Tehnopargi mugav kasutus ärile, klientidele ja äris töötavatele inimestele on üks olulisemaid aspekte. Hästi läbi mõeldud tehnoparki on selle valmides lihtsam majandada ja sinna tarbijaid leida.
Ühtne kontseptsioon, kommunikatsioonid, teed, taristu – need on märksõnad, ilma milleta me ei saa rääkida edukast tööstuspargist. Suures osas on tehnoparkide klientideks väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kes toodavad 90-100% ekspordiks. Kindlasti on paljudele üllatuseks, et Eestis toodetakse suurematele autotootjatele, nagu Volkswagen, Man, Audi jt, autoelektroonikat. Tootmisprotsess toimub siin, kuid kogu toodang läheb Eestist välja. Paljud kinnistud on soetanud endale investeerimisfondid, kelle peamiseks huviks on stabiilne tootlus kinnisvara üürilt.
Ajalugu
Tööstus- ja logistikaparkide suurem planeerimine sai alguse 2000-ndate aastate esimeses pooles. Planeeringu tulemusel tekkivad krundid pandi müüki esimesel võimalusel ja tihti ilma kommunikatsioonideta. Sellist riski võttes oli kinnisvara soetamine mõnevõrra soodsam. Hiljem, tehnovõrkude valmimisel olid hinnad kõrgemad ja risk ostetava kauba osas madalam. Nii said hoogu spekulatiivsed tehingud, kus projekti varajases staadiumis soetati soodsalt kinnistuid, et neid hiljem kallimalt müüa. Harvad ei olnud ka juhud, kus soetatud kinnistud leidsid kasutamist äri laiendamisel või uue üürivoo objekti (built-to-suite) rajamisel. Siiski on kinnisvaraturul täna olukord, kus paljud selliselt soetatud “lisakinnistud” ootavad pikkisilmi kosilast.
Hetkeolukord Tallinna neljas tööstuspargis
Siinkohal oleks paslik välja tuua Rae, Jüri, Mõigu ja Tänassilma hetkeolukord.
Rae Tehnopark
Arendaja Merko
Maa-ala: 52 ha
Krunte: 41
Kruntide vahemik: 0,47 – 3,28 m².
Üksikud üüripakkumised on hindadega 3,2-5 eurot.
Enamikku hoonetest kasutavad omanikud ise 100% või need on ehitatud üürniku soovide järgi ja kaetud pika üürilepinguga.
Mõned tuntumad ettevõtted on Itella, Puumarket jm. 41 krundist on müüdud 28, millest hoonestatud on 14. Enamik maju on ehitatud 2009. aastal, kuid ehitamine käib ka praegu.
Krunte on müügis veel 11, müüakse alates 19 €/m2 + liitumised. Kinnistute omanikud on pargiga rahul ja sama kehtib ka üürnike kohta, sest liikumist on vähe.
Vakantsus on väike ja pinnad täituvad mõistliku aja jooksul. Tõsi, seoses majanduse olukorra muutumisega on mõned juba ostu sooritanud firmad tundnud huvi, kas nende ostetud kruntidele oleks huvilisi järelturul. Peamiseks põhjuseks on käivete vähenemine ning seoses sellega ka hetkevajaduse puudumine olemasoleva tootmise/laokompleksi suurendamiseks. Teise probleemina on mainitud ka pankadest finantseeringute saamise keerukust. Merkol on Tallinna ringtee ääres veel ca 20 ha maad, kuhu nad on valmis vastava huvi korral sarnase tehnopargi rajama.
Jüri Tehnopark
Arendaja Kodu Grupp
Tööstuspinda: 100 000 m²
Maa-ala: 37 ha
Krunte: 42
Kruntide vahemik: 2 700 – 16 000 m²
On mõned üksikud üüripakkumised hindadega 3-7 €/m2.
Viimased 10 krunti on hetkel müügis hinnaga 45 €/m2 koos liitumistega.
Enamik maju on ehitatud 2006/2007 ning viimased 2009. aastal. Suur osa hooneid on ehitatud üüriks või kasutatakse ise ühte osa ja ülejäänud antakse üürile. Kinnistutute omanikud on koha valikuga rahul.
Vakantsus on väike ja üürnikud on pindadega rahul.
Mõigu tehnopark
Arendaja Mõigu tehnopark
Krunte: 59
Kruntide vahemik: 1411 – 10 000 m²
Vabasid krunte 12 Trasside ja teede rajamisega alustati 2004. aastal.
Esimesed kinnistute müügid toimusid juba aastal 2003. Enamik on ehitatud 100% enda tarbeks.
Mõned tuntumad ettevõtted on A2-Autowelt OÜ, Filter AS, Korea Auto As jm.
Kinnistute omanikud on pargiga rahul. Sama kehtib ka üürnike kohta, sest liikumist on vähe.
Vakantsus on väike ja täitub mõistliku aja jooksul.
Tänassilma tehnopark
Arendaja Mergo Holding OÜ
Tehnopargi rajamist alustati 2002. aastal.
See valmis kolmes etapis, millest kõik etapid on valmis ja enamik müüdud.
Tuntumad ettevõtted on seal Silber Auto, Citroen jpt.
Kinnistute omanikud on pargiga rahul ja samuti üürnikud, sest liikumist on vähe.
Vakantsus on väike ja pinnad täituvad suhteliselt kiiresti.
Arendaja on rajanud veel Muuga ning Vaida tehnopargi ja Pähklimäe elamurajooni.
Keila tööstuspark
Keila tööstuspark on üks vanimaid sellel eesmärgil arendatud alasid. See ehitati juba 1956. aastal ja kuulub täna Harju KEK AS-ile.
Kogu 48 ha on aiaga piiratud kinnine territoorium, mida valvab turvafirma.
See on ainuke tööstuspark, kus on üks operaator ja kuhu on koondunud ettevõtted, kes täiendavad üksteist.
Suurimad ettevõtted on seal ABB AS, AS Eesti AGA , AS Glamox HE, AS Ensto Elekter.
Tondiraba tööstuspark Lasnamäel on 100% müüdud.
Tondiraba tööstuspargis asuvad A-Selver AS, Baltika AS (ladu ja tootmine), Estel Elektro AS, Värvaltrans OÜ, Bombono OÜ, Avektra OÜ, Otto Bock Estonia AS ja Logistika Pluss OÜ.
Oma asukoha ja paindlike maksetingimuste poolest on see üks parimaid ja edukamaid tööstusparke.
