Majaomanikel on kindlasti talvisel ajal mõningaid muresid, millele suvel võib-olla mõeldagi ei oskaks. Siinkohal tooksingi mõned näited, mida peaks kevade lähenedes maja juures märkama, et järgmisel talvel taas samad “üllatused” imelisele ja lumerohkele talvele varju ei heidaks:
1. Katus – Kindlasti tuleks talvel (eriti just sellisel lumerohkel aastal, nagu meil seekord olnud on) jälgida katust ja selle konstruktsioone. Vanematele ja väiksema kaldenurgaga katustele võib lumi oma raskusega saada vägagi saatuslikuks. Eriti just soojemate ilmadega muutub märg lumi väga raskeks ning katusekandjad võivad raskuse all vajuda paigast ära või halvemal juhul ka puruneda. Selle vältimiseks tuleks kindlasti juba talvel katust suuremate lumekoguste puhul puhastada ja ka kevadel võimaluse korral katus hoolega üle vaadata.
2. Jääpurikad räästastes – Talv on maja soojapidavuse kontrollimiseks väga hea aeg. Üks kõige suuremaid maja osasid, mille kaudu majast väga palju sooja lahkuda võib, on katus ning seda, kas konkreetse maja puhul seda arvata võiks, näitab ka see, kui külmade ilmadega tekivad maja räästasse jääpurikad. Läbi katuse välja minev soe õhk sulatab katusel lume ning katuse servast vee tilkudes tekivad purikad. Sellisel juhul tuleks kindlasti üle vaadata katuse või katuslae soojustus ning võimalusel seda täiendada.
3. Vihmaveerennid – Eesti talvele iseloomulik sooja ja külma ilma vaheldumine võib halvasti mõjuda ka vihmaveesüsteemile, kuna rennidesse sulanud lumevesi võib väga kiiresti jäätuda ning muutuda seega raskeks. Samuti lisab sellele raskust juurde ka katuselt peale vajuv lumekiht. Seega tuleks heita kevade tulekul pilk ka rennidele, et veenduda selles, et nad on endiselt korralikult maja räästa külge kinnitatud ja ei oleks ohtu, et nad võivad alla kukkuda.
4. Soojustus – Lisaks katusele on talvel võimalik märgata külmasildasid ka mujal. Seinte ühenduskohad, akna- ja ukseääred, vundamendi ja seinte ühenduskohad, rõdu ja seina ühenduskoht – kõik need võivad olla potentsiaalsed külmasillad, kui nende soojustamine pole väga hästi tehtud. Kui talvel on märgata kuskil eriti külmasid tsoone või on tunda kuskilt suuremate tuultega läbipuhumist, tuleks kevadel kindlasti võimalusel uurida, mis on seda tekitanud. Vähene või valesti paigaldatud soojustus ja tuuletõke mõjutab väga oluliselt küttekulusid ning vahel piisab ka väikesest investeeringust, et maja küttekulusid oluliselt vähendada.
5. Fassaad – kindlasti tuleks üle kontrollida ka fassaadi korrasolek ja seda, ega lumi pole tuisanud kuhugi, kus see võiks sulamise ja taas külmumisega ka välisviimistlust kahjustada. Tuisuga sissetunginud lumi võib kahjustada nii fassaadi välimust kui ka kahjustada konstruktsioone ja vähendada soojapidavust.
6. Küttesüsteem – enne talvist kütteperioodi on alati soovitav vaadata üle ka küttekolded ning veenduda nende korrasolekus. Küll aga kipub siiski valdav osa probleemidest tekkima just siis, kui kõige aktiivsem kütteperiood on käimas. Kindlasti ei tohiks kevade saabudes ka neid ära unustada, sest paraku kipuvad kõik mured ja vead, mis talvel aktuaalsed olid, sügiseks taas ununema ja nii võivad järgmise talve kütteperioodil inimesi taas tabada samad ebameeldivad üllatused.
7. Vee- ja kanalisatsioonitorustik – Kui talvel on olnud muresid külmunud veetorustike või kanalisatsioonitorudega, tuleks ka need kindlasti suvel hoolikalt üle vaadata ja kontrollida, kas need on korralikult soojustatud. Torude külmumisest võib tekkida palju muresid, alates lihtsalt tülikast sulatamisest kuni kapitaalsete toruvahetustöödeni, kuna külmunud vesi on torudes paisunud ning need ära lõhkunud.
8. Drenaaž – Pärast sellist lumerikast talve, nagu meil viimastel aastatel olnud on, tuleks kevadel pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas lumesulamisvesi maja juurest eemale juhtida. Kui kinnistule on paigaldatud drenaaž, siis on kevadel väga hea näha, kas see ka normaalselt toimib. Drenaaži korrasolek ei ole oluline mitte ainult lumesulamise ajal, vaid võib saada saatuslikuks ka suuremate suviste või sügiseste vihmasadudega. Puuduliku või mitte toimiva drenaažisüsteemi ja niiske pinnase puhul võib majaomanikku ees oodata ka uputus keldris.
Need on vaid mõned näited võimalikest probleemidest, mis võivad talvel ilmsiks tulla. Kindlasti peaks iga koduomanik olema valvas aastaringselt, sest vahel võib ka kõige väiksemast tülikast ebameeldivusest tekkida suur ja kulukas probleem.
