Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid. Sestap võibki tunduda, et otsides endale korterit, ei ole seda vaatamata pakkumiste paljususele kerge leida. Internetiportaalidest on kortereid võimalik otsida eri piirkondade, toalisuse ja remonditaseme järgi. Aga mõnikord sünnib ostuotsus hoopiski kõhutunde või tähtede seisu põhjal.
Püüame kergemeelselt paari panna mõne korteri- ja mõne inimtüübi, et anda läbilõige nii kinnisvaraturul pakutavast kraamist kui ka kirevast ostjaskonnast.
• “Euroremonditud” korter. Kunagine populaarne mõiste kätkeb endas tihtipeale vanemas majas asuvat korterit, kus on tehtud teatud kapitaalsed tööd – nt vahetatud elektrijuhtmestik ja torud. Tavaliselt on kaasnenud ka põrandamaterjali vahetus ja seinte n-ö sirgendamine kipsplaadi kaasabil. Paljude jaoks tähendab euroremont ka plastikaknaid. Kuna selline remont on üsna sageli isikupäratu ja teostatud odavate materjalidega, siis on see mõningate ostjate jaoks samatähenduslik remontimata korteriga. Küll aga leidub ka sellise remondi pooldajaid, kuivõrd kui valida on remonti vajava korteri ja odavalt remonditud korteri vahel, saab lihtsamini ja kiiremini kolida korterisse, kus vaja vaid vahetada tapeet või värvida seinad oma maitse järgi, teha veel mõned parendused, mitte alustada kapitaalsetest töödest.
Potentsiaalne huviline? Inimene, kes tahab senisest mugavamat elu. Pensionärid, kes soovivad varasema juba remondi järgi igatseva korteri vahetada uue ja mugavama vastu; noored, kes üles kasvanud magalarajoonis ja tüdinud oma 70-ndate-80-ndate aastate stiilis kodust jne.
• “Ökokorter” – asub enamasti miljööväärtuslikus piirkonnas puitmajas (nt Kalamaja ja Kadrioru kandis). Esile on toodud korteri ajalooline võlu – välja puhastatud vanad uksed-aknaraamid, soklikorruse ruumides paekivi jms. Viimistluses on kasutatud naturaalseid materjale, savikrohvi, soojustamiseks roomatte jne.
 |
Tõenäoline ostja: kunstnikuhingega allergik. Selliseid kortereid hindavad enamasti nooremad inimesed, kes on tihtipeale ka kindla piirkonna patrioodid ja kelle maitse ei rahuldu nn tüüpkorteriga. Üha sagedamini tuleb ette ka seda, et selline korter ostetakse tervislikel põhjustel, kui inimene põeb astmat või allergiaid ja püüab vältida end ümbritsevas keskkonnas kunstmaterjale. |
• Korterituru rariteet – ehk korter, mis lööb pahviks. Selle sisustusse ja siseviimistlusse on pandud raha rohkem, kui oli ostes korteri enda hind ning seda raha tagasi saada tundub üsna lootusetu ettevõtmine. Sellised pärlid võivad esineda kõikjal, aga ennekõike tuleb neid ette vanalinnas ja muudes nn elitaarsetes majades (ka uutes kõrghoonetes).
 |
Kuna pärleid sigade ette ei visata, on selliste korterite sihtgrupiks rikas kaunishing, kes oskab taolise kinnisvara väärtust vääriliselt hinnata. Tema vilunud pilk tabab ära iga kaubamärgi, iga disaineseme ja ta oskab näha rahatähti, mis on kulunud seinte helikindlamaks muutmiseks. Pikemalt kauplemata on ta varsti sellise korteri omanik ja peagi on ta vastsoetatud korterisse “investeerinud” veel paar miljonit. Tavaliselt edumeelne ja nooremapoolne vallaline mees, vahel ka trendikas paar. |
• Uhiuus korter – täiesti uue maja korterid uue viimistlustasemega (mis on muidugi varieeruv). Tihtipeale täiesti tühi, ilma köögimööblita.
Kahte sorti sihtgrupp:
a) välismaalastest ostjad, nn investorid, kes pelgavad vanemaid maju ja nendes ette tulla võivaid probleeme (katkine katus, kehv elektrisüsteem vms). Mõnikord on oluline ka see, et mitu rahvuskaaslast on juba sinna majja korteri soetanud. See näitab, et tegu on väärt kaubaga ja õige investeerimisotsusega.
b) põhimõtteline uuselamu pooldaja – välistab second-hand korterid ja korteris ei tohi mitte keegi olla enne neid elanud (ega ka surnud).
• Remontivajav korter – asetsevad erinevates majades alates vanalinnast kuni 90-ndate ehitisteni. Lai sihtgrupp ja kindlat ostjatüüpi välja tuua ei saa. Ostjate seas on nii nõudlikuma maitsega inimesi kui ka noori, kel raha napib. Esimene ostja soovib korteri teha kapitaalselt ise ja ülimalt kvaliteetselt. Tavaliselt on ta ostmise ajaks juba veendunud, et kinnisvaraturul ta teiste remonditud korteritest enda nõuetele sobivat ei leia. Ta investeerib korterisse palju raha, kasutab sisedisainerit ja kui tal kunagi tuleb soov oma korterit müüa, on selge, et korteri n-ö omahind on oluliselt kõrgem korteri turuhinnast (vt ka korterituru rariteet). Teine ostjatüüp peab aga toime tulema nappide vahenditega ja alustab remonti tagasihoidlikult, saades tulemuseks omanäolise ja hubase kodu.
• Nn põllupealsete arenduste korterid, ridaelamud jne – on kerkinud kinnisvarabuumi ajal linnade lähedastesse piirkondadesse nagu seened pärast vihma. Kvaliteedi osas erinevad ja nende seas on nii korralikke kui ka selliseid, mis aeg-ajalt ületavad uudisekünnist, kuivõrd kaovad kevadel suurvee alla. Ostjaskonnaks valdavalt noored pered, kes lootsid parandada elujärge ja kolida magalarajoonidest “päris oma koju”. Osad on selle kodutunde saanud ja rahul, teised esinevad aeg-ajalt ajalehtede veergudel sõnavõttudega halvast infrastruktuurist, üle jõu käivatest laenumaksetest ja kõrilõikajast arendajast.
| • “Õige auraga” korterid – võivad olla iga korteritüübi esindajad. Ostjateks isikud, kes valivad korteri välja, kasutades Feng shui või nõiavitsa abi. Oluline on, mis ilmakaarde avaneb uks, kus asuvad veesooned jms. Alaliigiks on ka ebausklikud ostjad, kes ei osta korterit numbriga 13 ja majja nr 13. Nendega kohtumisel tuleb olla valmis küsimuseks, ega majas vaime ei liigu või kas keegi on siin korteris surnud. |  |
Kuna aga korteriturul kaupa jagub, siis hoolikalt otsides leiab iga ostuhuviline lõpuks selle õige. Ilu on alati vaataja silmades.
