Korterite hinnad stabiilsed
Kuigi tehinguaktiivsus on Viljandis madalam kui 2007. ja 2006. aastal, ei ole kinnisvarturg linnas siiski täitsa soiku jäänud. Korteritega sõlmitakse Viljandis keskmiselt 13-18 ostu-müügitehingut kuus, mis on 10-20% vähem kui varasematel aastatel. Pakkumises olevate korterite arv hakkas kahanema aasta alguses ning on seda trendi jätkanud siiani. On oluline eristada väikelinnade kinnisvaraturu arengut suuremate linnade omast, kuna siin on trendid olnud minevikus erinevad ning seetõttu on ka tänased muutused väiksemad. Nt ei ole Viljandis tekkinud sarnast ülepakkumist Tallinna, Tartu või Pärnuga. Korterite pakkumise arvu vähenemine viitab sellele, et uusi pakkumisi ei lisandu ning olemaolev maht tarbitakse turu poolt piisavalt hästi ära. Kuna pakkumiste arv on vähenenud, pole ka hinnatase poolaasta jooksul oluliselt allapoole läinud, kuid 2007. aastaga võrreldes on hinnad praegu u 8-18% soodsamad, olenevalt piirkonnast.
Kinnisvarahindade langus ei ole Viljandis niivõrd tingitud ülepakkumisest, vaid pigem ostjate jaoks halvemaks muutunud laenutingimustest ning ootuste muutumisest. Edasist tehinguarvude langust jäävad mõjutama need samad tegurid, mis omakorda taas alandab müügihindu. Seega võib arvata, et hinnalangus ei ole veel peatunud, kuid vaadeldes keskmise palga ja ruutmeetri hinna suhet ja pakkumise-nõudluse suhet, siis korterite hindade suurt alanemist Viljandis prognoosida ei saa.
Tüüpkorterite keskmine hinnatase 2008. aasta lõpus
|
Korter |
Hinnad, kr/m2 |
|
1-toalised |
7300–9600 |
|
2-toalised |
9700–13 000 |
|
3-toalised |
9300–10 800 |
Eramud on müüdavad, kuid elamumaa vähenõutud
Eramute järelturg on Viljandis viimasel kvartalil jahenenud. Kõige odavamad ja kõige kallimad tehingud on tehtud kesklinnas, Uueveski ja Peetrimõisa eramud jäävad sinna vahele. Siiski peab täheldama, et pankade pakutavate kehvemate laenutingimuste tõttu käib üle 2 miljoni krooni suurune ostutehing enamikule soovijaist üle jõu. Eramute tehinguhinnad on keskmiselt 1,5–2,5 mln krooni. Põllupealsete projektide müük on väga keeruline, mistõttu on arendajatel valida, kas külmutada projektid või realiseerida krundid oluliselt odavamalt. Mõningate, mitte nii hea asukohaga projektide likviidsus on isegi nullilähedane.
Palju uusi äriprojekte
Kui siiani oli Viljandis kvaliteetsete äripindade järele nõudlus suur, kuid pakkumisi nappis, siis tulenevalt majanduse jahtumisest ollakse väga ettevaatlikud investeerima uutesse äripindadesse. Jäädakse äraootavale seisukohale. Büroopindade järele nõudlus puudub. Büroode üürihinnad on keskmiselt vahemikus 70–120 kr/m2 kuus.
Kui kaubanduspindade üürid algasid alles hiljuti 100 kr/m² kuus ja ulatusid ka kuni 250 kr/m² kuus, siis praegusel hetkel on needki hinnad teinud läbi tugeva kukkumise.
Viljandi kaubanduspindade turule lisandub kohe uus spordi- ja vabaaja kaubamaja Dayoff. Samasse piirkonda on planeeritud üle 10 000 m² suurune kaubanduskeskus Eiffel, mille ehitamine on edasi lükatud tulenevalt praegusest majandussituatsioonist. Samuti plaanitakse erinevaid juurdeehitusi kesklinna. Kui kõik need plaanid tõesti peaksid teoks saama, on Viljandi-suurune linn oma peaaegu 20 000 elanikuga kaubanduspindadest üle ujutatud, mis võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Pikkade läbirääkimiste tulemusena jõuti kokkuleppele ka järveäärse vabaajakeskuse ehitamise tingimustes ning ehituse algust on oodata lähikuudel.
Rahulik talv tulemas
Elamispindade turg jääb hindade poolest suhteliselt stabiilseks, tehingute arvu osas võib aasta lõpus täheldada mõningast elavnemist, kuid järgmise aasta alguses oodata mõningast loidust. Äripindade osas on plahvatuslik kasv ära olnud, nüüd püütakse planeeritud objektid võimalikult efektiivselt teostada.
Reet Raudsepp
Uus Maa Viljandi büroo juhataja
