Aasta algus oli Tallinna korteriturul üsna raske. Tehingute arv jaanuaris oli rekordmadalal tasemel ning tehinguhinnad langesid. Aasta alguse passiivsus on osaliselt ka sesoonsusest tulenev, kuid käesoleval aastal oli turg eriti loid.
Tehinguid toimub vähem
Aasta esimesel kuul jätkus tehingute arvu vähenemine, kuid veebruarist hakkas tehinguaktiivsus taas tõusma. Põhjuseks võib pidada eelkõige soodsamaid hindasid ning ka seda, et paljud inimesed olid juba väga pikalt uut kodu otsinud.
Tallinna korterite keskmine tehinguhind ja tehingute arv
Uute korterite pakkumine on väga suur ning arendusprojektides tehakse kuus vaid mõned tehingud, kui sedagi. Vakantseid kortereid on uusarendustes keskmiselt 40-44%, mis tähendab, et Tallinnas on arendajate poolt pakkuda ligikaudu 2300 uut korterit, millele lisanduvad järelturu pakkumises olevad spekulatiivsetel eesmärkidel ostetud sisustamata uued korterid. Arvestades seda, et keskmiselt on Tallinnas viimastel kuudel toimunud 550 tehingut, millest hinnanguliselt 20-30% on uued korterid, siis kulub vähemalt üle aasta, enne kui hetkel turul olev uute korterite maht ära tarbitakse.
Uute ehitatavate projektide arv on kahanenud miinimumini. Kortereid ehitavad vaid suuremad tegijad, kes on ka müügiperioodide puhul arvestanud pikema ajaga. Uute kortermajade ehitusi praktiliselt ei alustata, kuna majandusolukord on halvenenud ning ostjate seas valitseb ebakindlus tuleviku suhtes, mis takistab neid ostuotsust tegemast. Samuti on pankade laenupoliitika konservatiivne ning laenuintressid kõrgemad.
Kevade poole tõusis tehinguaktiivsus, kuid suurem osa tehinguid tehakse odavamate korteritega. Ostujõule vastavad hetkel ca 1,2-1,5 mln krooni maksvad korterid. Uutes arendustes, nii kesklinnas kui ka äärelinnas, lähevad väga hästi müügiks just väiksemad ja odavamad korterid. Sagedamaks on meie maaklerite sõnul muutnud ka situatsioonid, kus inimesed venitavad ostuotusega ning paari kuu pärast, kui osta tahavad, on keegi teine juba selle odavama korteri ära ostnud.
Ostijaid turul palju
Korterite ostunõudlus ei ole turult kuhugi kadunud, küll aga lükkavad ostjad konkreetset otsust edasi. Huvilisi oli aasta alguses väga palju ning maakleritel korterite näitamisi hulgaliselt. Kuid tehinguni jõuavad vaid vähesed ostusooviga inimesed, põhjuseid on erinevaid.
Turusituatsioonis, kus ostjad on mõjuvamal positsioonil, kasutavad nad seda kohati kurjalt ära. Sageli tehakse ostjapoolne pakkumine lihtsalt selleks, et näha, kui palju omanik on nõus hinnas alla tulema, ega soovitagi reaalselt tehingusse minna. Eetiline käitumine on vajunud tagaplaanile ning tundub, justkui ostjad teeksid müüjatele tagasi viimaste paari aasta taguse võimutsemise.
Üürikorterite turg on juba umbes aasta aega olnud väga aktiivne. Aasta algusest on üürikorterite pakkumine kasvanud 37%. Kuna pakkumiste arv on nii palju ja kiiresti kasvanud, ei ole üürikorterite hinnad viimase poolaasta jooksul tõusnud, pigem on viimasel ajal surve hindade alanemiseks. Samas on ka nõudlus suur, kuna suur osa inimestest vajab uut elamispinda. Praegusel ajal, kus tulevik on mõneti selgusetu ning inimeste tulevikuootused pessimistlikumad, eelistatakse elamispind üürida, mitte osta. Seetõttu on poolaasta jooksul olnud üüriturg väga aktiivne ning tehingute arv liigub tõusutrendis.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et alanud aasta on olnud keeruline nii arendajatele kui ka teistele kinnisvara- või ehitusettevõtetele. Kevade tulekuga on märgata siiski olukorra mõnetist paranemist ja tehinguaktiivsuse kasvu, kuid hindade taas kasvule pööramiseni on veel aega.
Annika Jakobson
Kinnisvara analüütik
Uus Maa Kinnisvarakonsultandid
