2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu-müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni.
Teist poolaastat iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu kinnisvaraturule ilmus oma vabu sääste investeerivaid eraisikuid. Seetõttu muutus turg aasta lõpu poole üha aktiivsemaks.
Kokku teostati 2011. aasta II poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 4,2% enam kui tunamullu samal ajal (2010. aasta II poolaastal tehti 17 025 tehingut).
Kinnisvara müüdi kokku 824 miljoni euro väärtuses, mis on 20 protsenti enam kui ülemöödunud aasta samal perioodil (684 miljonit eurot 2010. aasta II poolaastal).
Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul raskeim periood, mil teostati 11 926 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kasvanud 49 protsenti.
Võrreldes buumiaegse tippajaga 2007. aasta I poolaastal, mil kokku tehti 27 587 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kahanenud 36%.
Vaadeldaval poolaastal müüdi üle Eesti kokku 7052 korteriomandit, mis on võrreldes 2010. aasta II poolaastaga, mil omanikku vahetas 6907 korterit, 2,1% enam. Kui 2010. aasta teise pooles maksis ruutmeetri mediaanhind 628 eurot, siis 2011. aasta II poolaastal 691 eurot. See teeb aastaseks tõusuks 10 protsenti.
Kui 2010. aasta II poolaastal andis kinnisvaraturul tooni euro-ootus, siis 2011. aastal enam uued korterid ja majad, samuti osteti rohkem keskmisest kallimaid eramuid ja ärihooneid. See tingis ka tehingusummade ning rahaliste mahtude kasvu. Link põhjalikku ülevaatesse on siin.
