Kolmanda kvartaliga sai läbi käesoleva aasta tipphooaeg üüriturul. Kuigi arvamused selle sektori arengutest erinesid nagu öö ja päev ning üsna tihti kumas läbi suure hinnatõusu ootus, läks ikka nii, nagu isekeskis arvatud sai – augustis-septembris rabati kortereid lennult, kuid oodatud ülisuur hinnatõus jäi tulemata, sest raha, millega üürihindu kasvatada, lihtsalt pole.
Möödunud kvartalis hinnad tänu hooajale loomulikult tõusid. Enim nõutud korterite, milleks on ühe- kuni kolmetoalised renoveeritud või uued korterid, hinnad kerkisid Tallinnas III kvartalis keskmiselt 4,4%. Võrdluseks võib tuua, et märksa rahulikumas teises kvartalis kasvasid hinnad võrreldes aasta esimese kvartaliga 1,5%. Aastataguse tippajaga võrreldes kerkisid hinnad aga 6%. Samas polnud kolmas kvartal enam nii paaniline kui tema mullune sõsar.Üürihindade keskmine kallinemine sõltub endiselt korteritüübi populaarsusest. Seetõttu kerkisid hinnad taas kõige rohkem kahetoaliste, vähem aga ühe- ja kolmetoaliste korterite puhul. Hind jäi aga muutumatuks või ka langes korteritel, kus kommunaalmaksed on suured või pole seisukord ja asukoht atraktiivsed. Hinnatõusu tipp jäi augusti algusesse, mil osa omanikest tõstis pakkumishindu.Kahetoaliste korterite hinnad kerkisid Tallinna kesklinnas kvartali jooksul keskmiselt 4,9%, äärelinnas ja magalapiirkondades aga 5,9%. Keskmiseks üürihinnaks kujunes kesklinnas seega 430 ja äärelinnas 270 eurot.Ühetoaliste enim nõutud korterite hinnad kerkisid kvartali jooksul Tallinna kesklinnas 3,5% (keskmine hind 300 eurot) ja äärelinnas 4,8% (keskmine hind 220 eurot). Kolmetoaliste korterite hinnatase oli kesklinnas muutumatu (keskmiselt 520 eurot, piirkonna eripärast ja korterite ülisuurest erinevusest tulenevalt võivad hinnad erineda tugevasti), samas kui äärelinnas kerkis keskmine hind 3,5%, 300 eurole.
Tartus tase sama, Pärnus hinnad langesid
Tartu “pääses” sarnaselt pealinnalegi suuremast hinnatõusust, kuigi defitsiit ja telefoni teel broneerimine, korterit nägemata tõstis augustis ja septembri alguses siingi mõnevõrra üürihindu ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnatõusuks kujunes ca 4%.Enim nõutud kesklinnas paiknevate uute majade ühetoaliste korterite üür oli III kvartalis keskmiselt 300 eurot, kahetoalistel aga 400-450 eurot. Vanemate korterite hinnavahemik jäi enamasti 180-250 euro vahemikku, kusjuures siin ei sõltu hinnatase sugugi alati piirkonnast.Pärnu üüriturg muutus kolmandas kvartalis hoopis vaiksemaks, sest suvine puhkustehooaeg lõppes. Kui tippajal võis hea kahetoalise üürikorteri hind kerkida isegi kuni 100%, siis kolmanda kvartali teises pooles langes keskmine hind tagasi aastaalguse taseme poole.Seetõttu pole kvartali hinnavõrdlust ehk paslik sisse tuuagi, küll aga võib öelda, et aastaga on keskmine hinnatase kerkinud siiski ca 10%, mis on näiteks Tallinnast enam, kuid seda seetõttu, et võrdlusbaas on tublisti väiksem.Pärnu enim nõutud kahetoaliste kesklinna ja rannapiirkonna korterite hind langes augustis tagasi tavapärasele tasemele. Kui veel suvel maksid sellised korterid kuni 500 eurot kuus, siis sügisest on hinnatase muutunud taas talviseks ja kuuüürid varieeruvad enamasti vahemikus 220-250 eurot. Vanemate ja enamasti tüüpsema plaanilahendusega kahetoaliste korterite hinnatase oli möödunud kvartalis keskmiselt 170-180 eurot kuus.Pärnu üürihindade puhul väärib märkimist ka asjaolu, et sarnaselt väiksematele linnadele pole kohati ka siin üürihinna puhul määravaks enam tubade arv, mistõttu võivad kahe-kolmetoalised korterid tihti olla sama hinnaga ning mõni sarnases seisukorras ja asukohas olev ühetoaline korter ka rohkem maksta. Üürihind sõltub tihti kommunaalkulude suurusest.
Üüriturgu mõjutab lähiajal talv
Järgnevate kvartalite vältel mõjutab üürihindu kõige enam see, kui külmaks ilmad lähevad. Kuna küttehinnad on vahepeal jõudnud jälle kerkida, tähendab see suuremaid arveid ning valusamat pitsitust rahakotile. Seetõttu pole üürihindades suuremat hinnatõusu lähiajal näha ning pigem tulevad omanikud hea üürilise puhul talle vastu ja on liigsuurte kommunaalkulude valguses nõus ka hinda langetama.
Eelnev ei välista loomulikult hinnatõusu pikemas perspektiivis, mis tuleneb nii inflatsioonist kui ka turumajanduslikust põhitõest, et suur nõudlus lihtsalt kergitab lõpuks ka hinda. Kuid see jääb siiski mõõdukale tasemele, sest praeguses majanduslikus ja sotsiaalses situatsioonis on inimestel välja kujunenud kindel piir, millest üle ei minda. Üürihinda ja kommunaalkulusid vaadatakse ühe paketina ning elukohta valides püütakse ühe või teise poolega varieerida, et omadega välja tulla. Ja see on asi, millega omanikud peavad väga tõsiselt arvestama.
