Üüriturg on majandussurutise aegsest madalseisust välja saanud ning viimase aastaga väga aktiivseks muutunud. Mõõduka hinnatõusu mõjul on Tallinna üürihinnad taas 2004. aasta tasemele jõudnud.
Kui 2004. aasta esimesel poolaastal maksis kõige tüüpilisem üürikorter (arvestades kõiki linnaosi ja korterite suurusi ning tüüpe proportsionaalselt) Tallinnas keskmiselt 330 eurot ja teisel poolaastal 373 eurot, siis 2011. aasta poolaastate lõikes on vastavad numbrid 317 ja 335 eurot.
Kahetoaline kõigi mugavustega korralik ja möbleeritud üürikorter, mis on enim nõutud ja milliseid pakutakse kõige rohkem, maksis 2004. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 290 eurot ja teisel poolaastal 319 eurot. 2011. aastal olid vastavad numbrid aga 289 ja 320 eurot.
Kaks võrreldavat aastat on aga olemuselt üsna erinevad. Kui seitse aastat tagasi oli buum algamas ning sarnaselt müügihindade pidevale kasvule kerkisid ka üürihinnad ning odava laenuraha sissevoolu valguses paistis, et hinnad võivad tõusta kuhu iganes, siis 2011. aastal toimub taastumine suurest langusest. Ka nüüd saab rääkida üürituru kiirest arengust, kuid meeletut hinnatõusu enam tulemas ei ole. Samuti on oluliselt muutunud pakkumisel olevate uute korterite hulk.
Üürihindade tippaeg oli 2007. aastal, mil indeks kerkis 490 euroni. See oli aasta, mil märkimisväärne hulk häid kahetoalisi kortereid üle Tallinna maksis enam kui 400 eurot kuus. See oli ka aeg, kus väikeste puitelamute kööktubade eest küsiti üürihindu, mille eest täna saab korraliku kahetoalise korteri Kristiines.
Üürituru põhi saabus 2009. aasta kevadel, mil indeks kukkus 270 euro peale. Heas seisus kahetoalisi kortereid, mille hulka lisandus ka massiliselt buumi ajal ehitatud uute elamute kortereid, sai kogu Tallinna arvestuses üürida keskmiselt 243 euro eest kuus. Nõukogude-aegsetes tüüpelamutes sai korralikke kahetoalisi kortereid ka 120-150 euro eest kuus.
Nüüd, 2011. aasta lõpukvartalis saame rääkida heade üürikorterite defitsiidist, mõõdukast hinnatõusust ning üürnike valulävest, mis hoiab hüppelisel hinnatõusul pidurit peal. Võrreldes üürituru põhjaga, on hinnad tõusnud keskmiselt 24%.
Sarnaselt 2004. aastaga on üüriturg taas arenemas, kuid sihiks pole enam mitte kõrgem hind, vaid turu korrastumine ja üürimise populaarsuse kasv.
 |
Uus Maa Kinnisvarabüroo üüriindeksist
Uus Maa üüriindeks kajastab Tallinna üürikorterite keskmist hinda, mis on arvutatud reaalsete tehingute ning üldise hinnataseme põhjal.
Keskmise hinna määramisel on aluseks võetud ühe- kuni neljatoalised korterid nii kesklinna kui ka äärelinna vanades ja uutes majades. Välja on jäetud vanalinn. Korterid avaldavad indeksile mõju proportsionaalselt – tüüpkorterid, mida on enam, omavad ka suuremat kaalu.
Saadud number on mediaanhind, mis tähendab, et keskmise hinna arvutamisel on arvestamata jäetud üldisest turutasemest ebatavaliselt odavamad või kallimad üksikobjektid.
Indeksis esitletud number iseloomustab üüriturul enimnõutud ja kõige rohkem pakutud, levinuimas seisukorras, enamasti kahe- või kolmetoalise üürikorteri ühe kuu keskmist hinda.
Uus Maa Kinnisvarabüroo üüriindeks on informatiivne. Tulenevalt korteri asukohast, seisukorrast, toalisusest jms tingimustest on reaalsel üüriturul võimalikud tehinguhindade kõikumised üles- või allapoole.
