Uus Maa Haapsalu kontori juht Argo Veide on tuntud oma säravate silmade ja teotahtelise hoiaku poolest. Argol on imeline oskus luua usalduslik ja soe õhkkond enda ümber. Kõik tema sõbrad ja kliendid teavad, et Argo on suurepärane abiline igas olukorras ning ta teeb alati rohkem kui küsitakse. Argot iseloomustab järjepidev “teeme ära” suhtumine, mis on inspiratsiooniks kõikidele Uus Maa töötajatele.
Argo, kuidas sa Uus Maa Kinnisvarabüroosse tööle sattusid ja mida sa enne seda tegid?
Kinnisvarabüroosse sattusin seoses sellega, et varem sai müügi- ja käivitamistööga tegeletud Uus Maa Kolimisteenustes, mis siiski oli juba osa Uus Maast ja selle kultuurist. Uus Maa Kolimisteenuse ärisse sisenesin oma sõbra ja äripartneri kaudu, kellega olin ka varem koostööd teinud. Aga enne seda oli töökohti erinevaid, alates ööklubi turvamehest kuni siis müügimeheni välja, kuid kõik need tööd toimusid siiski õpingute kõrvalt. Tagasi vaadates saab öelda, et kõik tööd on olnud kasulikud ja õpetlikud ning vajalikud edasises elus.
Mis sulle oma töö juures meeldib, et sa ikka veel kinnisvaravaldkonnas oled?
Kinnisvaravaldkonnas paelub mind kõige rohkem konkreetsus nii tulemuste kui ka väljakutsete osas. Kui teed tööd ja panustad, siis on olemas nii sissetulek kui eneseteostus. Kui ei pinguta, siis ei ole ka midagi oodata. Kokkuvõttes on mul iga päev võimalik oma tegevustega otsustada, kui edukas on mu järgmine päev. Veel on selle töö juures huvitav kohata erivaid inimesi, kellel on erinevad arvamused kinnisvaramaakleri ameti kohta. Ei möödu päevagi ilma kohtamata inimest, kes näeb selles töös vaid kuulutuste vorpimist. Hea on selle kõige juures teada, et maakleritöö oleks enamusele sellise arvamusega inimestele hullema mõjuga kui ekstreemsport.
Oled käima lükkamas Uus Maa Haapsalu kontorit, miks sulle see väljakutse meeldib, mis on selle juures kõige suuremad rõõmuhetked?
Peamine rõõm on ikkagi teha midagi oma kodulinnas, sest olles olnud aastaid Tallinnas, oli naasmine oma tegevustega Haapsallu nagu naasmine koju. Haapsallu tulemine meeldis ja meeldib mulle, sest näen, et just Uus Maa Kinnisvarabüroo teeninduskultuur on see, millest ka meie linna inimesed võiksid osa saada. Siin olles on suurimateks rõõmudeks raskeimad väljakutsed, mis siis alguses on õigete inimeste leidmine oma meeskonda. Olen õnnelik, et seni on meil see vaatamata linna väiksusele ja maakleri töö keerulisusele hästi läinud.
Mis on sinu arvates projekti käima lükkamisel kõige olulisemad tegurid, millele keskenduda?
Kuna ma ei ole üksiküritaja, siis kindlasti on esimesel kohal meeskond. Samuti olen praeguses majandusseisus aru saanud, et iga projekti puhul on tähtis alustada olemasolevate ressursside kasutamisest kõikvõimalikel viisidel. See tähendab, et oleme keskendunud sellele, mis meil on, ja jätame kõrvale puudused, mille taha on tihti liiga lihtne peituda.
Oled kaitsnud bakalaureuse kraadi geenitehnoloogias. Mis sind selle eriala poole on tõmmanud?
Molekulaarbioloogia on alati olnud minu jaoks alati kauge ja müstiline, ning kõik, mis sai juba keskkooli bioloogias õpitud, pani tihti imestama, kui põnevad võivad organismid ja taimed veel molekulaartasandil olla. Geenitehnoloog ei ole küll täiesti minu elukutse, aga see eriala täitis täielikult mu ootused ja laiendas maailmavaadet mitmeid kui mitte sadu kordi. Samuti andis see mulle võimaluse õppida edasi erialal, mis mind praeguses eluetapis veel rohkem paelub.
Mis on sinu arvamus kloonimise kohta? Kas see on ohtlik tee või pigem oluline panus inimkonda?
Ei oska öelda kui ohtlik see on, kuna olles tutvunud inimese ehitusliku keerulisuse ja täiuslikkusega, on keeruline ette kujutada, et inimene ise midagi sellist hästi ja jätkusuutlikult järgi teeks. Usun ka, et see võib segadust tekitada, kuna siis tekiks palju nn inimesi, kellel oleks kõigest hoolimata selline ”made in China“ maik juures ja see lööks omakorda kõik segamini. Mulle meeldivad erinevad inimesed ja nende võlud ja kiiksud, seega inimene isiksusena võiks klooniprojektist välja jääda.
Räägi lähemalt sellest, kuidas sina oled leidnud tee Jumalani? Miks kirikus käimine mitte-ristiinimestele kõige suuremaks abiks on?
Tee kristlaseks saamiseni oli üsna konarlik, sest taust oli mul ikkagi ateistlik. Õnneks olid mul head sõbrad ja tuttavad, kes tegid mulle rahvakeeli ajupesu, mis tegelikult tähendaski seda, et juurdlesin maailma asjade üle rohkem, küsisin rohkem küsimusi ja lugesin Uut Testamenti, mis oli nii keeruline ja mõistmatu sellel hetkel. Loobusin jäikadest vaatenurkadest ning olin nõus arutlema nii enda kui ka teiste maailmavaadete üle. Ühel hetkel aga sai koos Jumalaga vana mina maha lammutatud ja sain võimaluse hakata peaaegu uut isiksust kujundama. Enda üles ehitamine on küll elutöö, aga see meeldib mulle, sest saan iga päev võimaluse olla veel parem inimene. Hetkel kirjutadeski tunnen, kuidas naeratus tuleb näole, sest Jumal on mulle üle ootuste palju andnud ja olen ülitänulik selle eest. Kirikuskäimine on hea sõnapaar, mille kohta pean kohe tooma ühe hea ütluse: ”Kirikus käimine ei tee sust veel kristlast, samamoodi nagu ei tee garaažis käimine sinust autot.” Aga vastates küsimusele siis mitte-ristiinimesele on raske kirjeldada seda, mida ta kunagi kogenud ei ole. Samas tean, et igaühel on sees üks tühimik, kuhu mahub vaid Looja. See annab lõpuks tervikliku tunde. Kui võtan asja ka ettevõtja seisukohast, siis seades nii nädalasi kui ka aastatepikkuseid eesmärke, kas siis käivete või muu näol, jääb kogu see tegevus lahjaks, kui selle kõige juures oleks mu elu eesmärk kas summa või ettevõtte, millest mul peale surma ei ole sooja ega külma. Kui aga eesmärkide pikkused ulatuvad igavikku, siis on motivatsiooni ka katkematult.
Toetudes Saar Polli 2010 aasta uuringule, selgub, et 52% eestlastest, kes peavad oma elus usku väga tähtsaks, ei kuulu ühtegi kogudusse. Mis sa arvad, mis veel täna võib olla selle põhjuseks?
Inimestel on tekkinud arusaam, et usk on väga isiklik asi minu ja Jumala vahel ning teistel sinna asja ei ole. Mul on siiralt hea meel, et need 52% on leidnud endas mingisuguse sideme Jumalaga. Lugedes Jumalasõna peame tõdema, et Tema soov on, et teeniksime ja armastaksime kaasinimesi, mille jaoks on omakorda vaja osadust teistega, et olla nendega ühel lainel- seda on keeruline teha kodus anonüümselt. Mõistan, et kirikusse minna ja osaduses olla on raske, sest see teeb meid haavatavaks, aga samamoodi nagu armastades lähedasi, peab ka Jumalat armastades olema avatud. Tihti ollakse ka kirikus pettunud, kuna arvatakse, et seal peaksid käima pühakud, aga teatakse, et ka need samad inimesed seal eksivad. Kõik pole aga kursis, et selle pärast pole vaja muretseda – Jeesus ajas selle asja meie eest korda juba kaks tuhat aastat tagasi.
 |
 |
 |
Milline on sinu elu moto?
Pingutada üha enam selle nimel, et saaksin tunda päeva lõpus, et tegin täna oma parima, teenides Jumalat ja kaasinimesi.
Kui sa peaksid oma elus tegema kannapöörde, kuhu sa läheksid, mida sa teeksid?
Ostaksin mõnusa maatüki, rajaksin suure farmi, tegeleksin põllumajandusega ja võtaksin kohalikust küla- või linnaelust võimalikult palju osa.
 |
Mida räägib Argost tema kolleeg Erika Ulla, Uus Maa Haapsalu büroo maakler: “Ühel hetkel oma elus pead sa tegema otsuse, kas tahad avaldada inimestele muljet või mõju” – Rick Warren Argo on inimene, kes on oma elus selle otsuse teinud ja see mõju, mis temast maha jääb, on ülimalt soe ja hooliv. Ta on põhimõttekindel ja täpne. Tema oskus näha laiemat pilti on muljetavaldav. Koos töötades oskab olla partneriks, kes innustab ning õpetab nägema väljakutseid, mitte takistusi. Mõnus on näha pühendumist ja õppida tema põhjalikkusest tööasjades. Hea sõbrana ei kahtle ma kunagi tema lojaalsuses ja toetuses. Argo kuulab, mitte ainult ei kuule, ning panustab seeläbi end vestlusesse ja jagab end teistega. Kui sa tead, kes sa oled, siis sa ka tead, mida teha. Argo on palju leidnud ja palju avastanud ning olen kindel, et teekond jätkub! |
