Kohe-kohe on kätte jõudmas puhkuste aeg ja saabumas suvi: kerkib küsimus: kas ehk äkki veedaksime tulevase suve isiklikus suvekodus?
Tänapäeva kiire elutempo puhul on suvekodu valikul olulise tähtsusega logistika – paraku pole kõigil linnainimestel võimalik end pooleks aastaks ametist priiks võtta ja hoopis teise Eestimaa otsa suvemõnusid naudisklema minna. Kes on sunnitud ühendama ametisolemise ja suvekodu mõnude nautimise, siis soovitatav kaugus suveelamise valikul oleks mitte rohkem kui 1 tund autosõitu – sellist vahemaad kannataks ka vajadusel igal päeval sõita.
Suvila asukoha valikul lähtutakse oma isiklikest vajadustest: on mere eelistajaid, on jõe -ja järvelembe, metsavaikuse hindajaid, põllupidajaid, erakuelu nautijaid ja rohkele seltsielule põhirõhu asetajaid. Suvekodu asukoha valikul hinnake ka kindlasti lähimat ümbruskonda, et ei selguks tõsiasi: mõnesaja meetri kaugusel asub käratekitaja: meelelahutusasutused, mootorratta võidusõidu rajad, golfiväljakud, kus pidevalt muru niidetakse, karjalaut vms.
Hoone valimisel on võimalus valida lõplikult valmisehitatud maja koos kogu sinna juurde kuuluvate tehnovõrkude ja haljastusega – sobilik variant kaasaegsele tiheda töögraafikuga äriinimesele, kes soovibki suvel ainult puhata ega harrasta ehitus- ja aiapidamisalaseid hobisid. Sellise suvekodu soetamiskulu ja ülalpidamiskulud on suured.
Isenokitsejatele sobiks mõni iidne talukoht või restaureerimist vajav hoone kauni looduse rüpes, et siis vähehaaval oleks võimalik kogu majapidamine oma käe järgi ehitada ja renoveerida – resultaadi saavutamiseks läheb küll aega, aga soetamiskulud ei ole väga suured.
Tüüpiline suvila: väike aiamaa krunt suurusega umbes 600m2, maja/saun pinnaga umbes 60m2 asub suvilarajoonis – mugav lahendus seetõttu, et toimib tugev naabrivalve ja soetamiskulud madalad – ei sobi aga rahu ja vaikust hindavale suvitajale.
Suvila valikul otsusta lihtsa arhitektuurilise kui ka konstruktsioonilise lahenduse kasuks. Lihtsad asjad vajavad alati vähem hoolt. Sama kehtib ka mööbli ja sisseseade kohta. Vältida tuleks üle soojustatud, kiletatud , lamekatustega ja plastakendega eluasemeid.
Viimistlusmaterjalid olgu naturaalsed ja kergesti uuendatavad.
Nagu elamugi ostul nii ka suvekodu valikul tasub silmas pidada vundamendi tugevust ja kõrgust – ikka perspektiivitundega, et kui ühel sügisel ei soovigi enam linnakärasse naasta, on võimalus väheste kulutustega endale korralik läbitalve elamiseks mõeldud maja ehitada või vajadusel on võimalus suvekodule 2. korrus peale ehitada.
Suvila ostmisel kontrolli korstnat, küsi omanikult viimast akti korstna puhastamise kohta.
Tehnilistest lahendustest
Tore on kui keerad lahti kraani ja sealt tuleb vett, mis jälle omakorda kanaliseerimisteede kaudu hoonest eemale juhitakse. Mõnus on kui vajutad nuppu ja küttesüsteem hakkab tööle, vesi soojeneb ning maitsvad road valmivad- kogu selle mugavusega oleme harjunud elama oma linnakodudes.
Aga kuidas sobiks sooja saamiseks teha pliidi alla tuli, tooks ämbriga kaevust vett, pesemisvett soojendaks suures saunakatlas, sauna kütaks puudega, külma vett koguks reservuaari ja pesemiseks kasutaks tavalisi pesukausse – tegutsemishetkel on veidi rohkem mässamist, kelle jaoks see muidugi on „mässamine“ – teine persoon lausa naudib selliseid tegevusi. Omades hästi naturalistlikku suvekodu, saad talveperioodil murevabalt päevi kevade suunas veeretada: sügisel külmade saabumisel lihtsalt pakid asjad kokku, keerad suvekodu ukse lukku ja sukeldud mugavasse linnaellu, kus taas saad lülititega toimetada ja rahulikku talveund nautida, sest et sinu suvekodus pole torusid ja nuppe, mille külmumise pärast peaksid südant valutama. Tundub igati meelepärane!
Turvasüsteemid
Soovitan kindlasti suvila kindlustada ja teha kulutusi valvesignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Tänapäeval on turvalisuse tagamiseks väga palju erinevaid võimalusi: turvafirma teenuse kasutamine, valvesüsteemi ühendamine mobiiltelefoniga, naabrivalve jm, – investeeri turvasüsteemi ja sa investeerid oma rahulikku tulevikku.
Marje Soosaar, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
