Alates 2010. a lõpust kuni 2011. a esimese poolaastani kasvas elamuehitus jõudsalt – soodsad ehitushinnad andsid tõuke alustamaks mitut mahukat korterelamuprojekti. Tolleaegsed prognoosid majanduslike väljavaadete kohta olid pea eranditult positiivsed, kuid siiski riskiti mahukamaid projekte töösse võtta vaid Tallinna hinnatumates, enam nõutumates ning riskivabamates piirkondades – Kesklinnas ja selle vahetus läheduses.
Alates 2011.a II kvartalist on hoogustunud ka ärikinnisvara (eelkõige lao- ja tootmishoonete ning kontorihoonete) ehitus. Viimast tingib suuresti kaasaegse ja kvaliteetse pinna nappus. Vakantsused A+ klassi kontorihoonetes on valdavalt miinimumi lähedale viidud ning nõudlus on ületamas pakkumist. Uusehitust ohjavad kallinenud ehitushinnad ning mõnevõrra pessimistlikumad hoiakud lähiaastate majanduskasvu osas.
Ehitusturu sesoonsusest tulenevalt on just teises kvartalis oodata ehitusmahtude äkilist kasvu. Käesoleva aasta kohta veel statistilised andmed puuduvad, kuid eeldatavasti saab ületatud viimase kahe aasta näitaja.
Ehitushindades rääkides siis tänasel päeval on tööd rohkem kui ehitustööjõud jõuab ette võtta. Seega ühest küljest pidurdab ehitusturgu mitte ainult kallinenud ehitushinnad vaid ka kvalifitseeritud tööjõu puudus, tänu millele on ehitushinnad kindlasti tõusnud ning võib ka prognoosida, et eelkõige töötasude arvelt tõusevad need ka tulevikus.
Allikad: Statistikaamet, Ehitisregister
Kommentaar ilmus Äripäevas.
