Kinnisvaraobjekti ostu-müügitehinguga kaasneb rida kulutusi, mida esmakordne tehingus osaleja sageli alahindab. Lisaks objekti ostuhinnale kulub tuhandeid kroone notaritasudele, riigilõivule, pangatasudele ja kindlustusele. Lisaks on tehinguga kaasnevaks väljaminekuks ka maakleritasu, kui ostu-müüki on vahendanud kinnisvaramaakler.
Müüja kulutused kinnisvaramüügi puhul on:
– maakleritasu maksmine
– pool notaritasust (kui ei ole kokku lepitud teisiti)
Ostja kulutused kinnisvara ostu puhul on:
– pool notaritasust (kui ei ole kokku lepitud teisiti)
– riigilõiv
– laenulepingu tasu
– kindlustus
Maakleritasu suurus määratakse osapoolte vahelise kokkuleppega ning reeglina moodustab see 3-5% tehingusummast, harvem lepitakse kokku fikseeritud summa. Tasu suurus määratakse kindlaks enne objekti müüki võtmist ning võimalike probleemide ennetamiseks on alati soovitav nii tasu maksmise kord kui ka selle eest tehtav töö fikseerida kirjalikus maaklerilepingus. Suusõnalised kokkulepped ei pruugi tagada teineteise täielikku mõistmist ning võib juhtuda, et maakler ja objekti omanik räägivad teineteisest mööda. Hiljem tekivad lahendamist vajavad küsimused nagu:
– kas tasu sisaldab käibemaksu või mitte?
– kas tasu eest peab maakler leidma vaid ostja või korraldama ka kogu ülejäänud müügiprotsessi?
Maakleritasu suuruse määramisel on oluline nii konkreetne objekt ise kui ka üldine kinnisvaraturu olukord. Kui nõudlus ületab pakkumist, on ostja leidmine üldiselt lihtne, siis kujunevad tugeva konkurentsi tõttu ka maakleritasud madalamaks kui tasakaalus turu puhul. Tänasel raskel ajal ületab pakkumine tunduvalt nõudlust ja et midagi maha müüa, peab maakler tegema varasemast ajast (võrreldes nt ajaga 3-4 aastat tagasi) mitu korda rohkem tööd.
Teiseks sõltub tasu suurus otseselt ka müüdavast objektist endast, eelkõige selle hinnast. Üldreegel ütleb, et mida kõrgema hinnaga objekt, seda madalam vahenduse protsent, ehk siis tuleb vaadata vahendustasu kogusummat. Teiseks on oluline objekti asukoht. Kui korter asub Paldiskis, kus hinnad on madalad, aga vahemaa Tallinnast on 50 km, mida maakler peab iga kord läbima, et korterit kliendile näidata, siis 5% maakleritasu ei kata tekkinud kulutusi. Sellistel juhtudel on praktika näidanud, et mõistlik on kokku leppida konkreetne summa.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lõpptulemusena ei ole niivõrd oluline tasu suurus kuivõrd selle eest saadav teenus. Ütlus „Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju“ kehtib hästi ka kinnisvarateenuse puhul. Lähtudes vaid vahendustasu suurusest võib juhtuda, et usaldad oma maise vara tundmatu firma (või üldse firmata) maakleri hoolde ja see võib lõpuks väga kalliks maksma minna. Vastutustundetu maakler ei sõlmi teiega kirjalikku maaklerlepingut, ei fikseeri oma kohustusi pakkumaks teile korrektset vahendusteenust. Ta ei vastuta millegi eest, kuid sirutab kindlalt käe vahendustasu järele, kui tehingu teine pool leitud… ja selleks on tal ka seaduslik õigus. Vaid pikaajaliselt tegutsenud spetsialistid, kõrge teeninduskultuuriga, professionaalsed kinnisvarafirmad, kelle eesmärgiks on klientide põhjalik nõustamine, suudavad garanteerida õiglase tasu eest kvaliteetse teenuse.
Marina Hodus
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant
