Korteriühistu liikmelisusega kaasnevad sageli suured püsikulud, mis on suunatud kortermaja ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise tagamiseks. Tihti tekivad aga vastuolud üksikliikmete ja ühistu vahel, sest liikmed märkavad eelkõige oma kohustusi ühistu ees, mitte aga liikme õigusi ja võimalusi ühistu töö edendamiseks.
Kuna korteriühistu loomise järel loetakse ühistu liikmeteks kõik korteriomanikud, sõltumata nende tahtest, tekitab liikmetes vimma sundolukord, kus neile on pandud kohustus maksta ühistu esitatud arveid, saamata jooksvalt informatsiooni ühistu tegevuse kohta. Ka ei paku ühistu sageli tuge võitluses probleemsete naabritega. Lisaks öörahu rikkumistele, võib tekkida ka olukord, kus mõni ühistu liige hõivab omavoliliselt üldkasutatava pinna, kuid ühistu juhatus on passiivne, sest ei osata rikkujat korrale kutsuda.
Ühistu tugevust näitab liikmete ühtsus!
Kõige lihtsam on oma liikme õigusi kasutada üldkoosolekul. Kuna üldkoosoleku otsused on korteriühistu tegevuse aluseks, on mõttekas panustada üldkoosoleku õnnestumisse.
Mõned võimalused ühistu sujuvama toimimise jaoks:
• Kui ühistu juhatus ei täida põhikirjas ettenähtud hoolsusega kohustusi, saab kokku kutsuda üldkoosoleku. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse määramine ja tagasikutsumine. [Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) §19 lg.1 p.2]
• Tagamaks üldkoosoleku otsustusvõimelisust juba esimesel korral, tasub naabritelt, kes ise osaleda ei saa, võtta lihtkirjalik volikiri. Sedasi hoiate kokku paljude ühistuliikmete aega. [Korteriühistuseadus (KÜS) § 101]]
• Korrarikkujaid tasub rikkumisest teavitada juba esimesel korral. Tihti rikkujad ei tea, et naabrid nendega rahulolematud on.
• Ühistu liikmed võivad aktiivselt osa võtta kortermaja korrashoiust, pakkudes end abiks heakorratöödel. Sedasi on võimalik ühistu üldkulusid vähendada.
• Kortermaja visuaalse väljanägemise huvides on soovitav fikseerida ühistu kodukorras, et korteris planeeritavad suuremad muudatused kooskõlastatakse ühistu juhatusega. Sedasi saab tagada hoone üldmulje, kus hoone aknad ja uksed on sarnased ning puudub visuaalne ebakõla.
• Selleks, et määrata kindlaks parkimiskorda (kindlad parkimiskohad), on vaja kas kõikide kaasomanike nõusolekut (üldkoosoleku häälteenamusest ei piisa) või kõikide kaasomanike nõusoleku puudumisel määrab kasutuskorra kohus. [vt. allolev Riigikohtu lahend]
Lisaks toon välja, et kui KÜ üldkoosolekul saab häälteenamusega kokku leppida nt haljastuse korrashoiu või raamatupidaja väljavahetamise, siis parkimiskorra määramisel peab aga olema iga KÜ liikme kinnitus. Parkimiskorda ei saa määrata KÜ üldkoosoleku häälteenamusega.
Riigikohtulahend 3-2-1- 151-10
p. 10 Kolleegium (Riigikohus) leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (…mis võimaldaks otsustada korteriühistu üldkoosoleku häälteenamuse alusel). Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus.
p.11 Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lause kohaselt.
Seega on ühistu liikmetel mitmeid võimalusi oma huvide realiseerimiseks, tuleb vaid aktiivselt kaasa lüüa.
