Viimase aasta jooksul on üüriturule järjest rohkem juurde tulnud üüritubade pakkumisi. Tegu ei ole lihtsalt üksikute korterist välja üüritavate tubadega, vaid suuremate korterite või majadega, mis ongi renoveeritud ja ümber ehitatud tubadena välja üürimise eesmärgil. Siiamaani on ühiselamu tüüpi majutust pakkunud ülikoolid või kutsekoolid oma
õpilastele. Nüüd on seda hakanud pakkuma ka üksikisikutest ettevõtjad. Ja nõudlus sellise elamisvormi järele on üllatavalt suur.
Kus sellised üüritoad paiknevad? Kui palju on seal kohti?
Tallinnas on tubade kaupa välja üüritud kortereid nii kesklinnas, kesklinna piiril, kui ka Lasnamäe algusosas. Kokku on nendes üüritube hinnanguliselt 34. Toad on remonditud, puhtad ja korralikud ning ühe- kuni kolmekohalised. Ühte kööki ja 1-2 vannituba jagavad reeglina 4-6 toa elanikud. Toad on möbleeritud. Mõnel pool pakutakse lisatasu eest ka
voodilinu. Köögikappide ja nõude kasutamise osas tuleb elanikel isekeskis kokkuleppele jõuda. Pesu on mitmel pool võimalik elanikel pesta tasuta. Samuti on üldises kasutuses Wifi leviala. Kuna elanikke on väikese pinna peal palju, on tähtis hoida kord majas. Seetõttu on enamasti üldkasutatavaid ruume palgatud koristama koristaja.
Kommunaalkulude maksmine on lahendatud erinevalt. Mõnes ühiselamus on kommunaalkulud arvestatud üürihinna sisse. Sellisel juhul on ühe voodikoha hind vahemikus 120- 180 eurot kuus. Juhul kui kommunaalkulusid hakatakse arvestama aasta jooksul jooksvalt üürihinnale lisaks, jääb voodikoha hind vahemikku 60-80 eurot kuus. Selline hinnakujundus oleneb sellest, kui suured ennustatavad talvised küttekulud saavad olema.
Kes üüritubades majutuvad?
Enamik üüritubade rentijatest on loomulikult tudengid, kuid on ka töötavaid inimesi. Tudengite hulgast valdav enamus (70-80 %) on välismaalt tulnud vahetusüliõpilased või praktikandid. Neil on vaja üürida eluaset ainult 5-6 kuuks ja üürikorterite omanikud ei taha hea meelega oma pinda nii lühikeseks perioodiks välja üürida. Välismaalased või ka välismaal elanud eestlased on ka rohkem harjunud sellise majutusega. Eestlased tahavad pigem, et kõik oleks oma, kas või väikene elamispind, aga ikkagi oma ja eraldi. Siiski, kellele on kõige olulisem soodne hind, need on nõus ka ühistingimustes elama. Näiteks elu esimesel töökohal töötavad noored soovivad maksimaalselt oma palgast säästa. On inimesi, kes elavad välismaal või töötavad merel ja vajavad vaid lühiajalist peatuspaika ning seetõttu ei ole neil mõistlik korter kommunaalkulusid maksta. Hooajatöölistel või
ehitajatel, kes tulevad Tallinna tööle ajutiselt, paariks-kolmeks kuuks, ei ole samuti soodsaid majutumisvõimalusi valida. Seoses hiljutise majanduslangusega on ka inimesi, kes tahavad mingil ajaperioodil maksimaalselt oma raha säästa selleks, et maksta ära mingeid võlgu.
Näiteks üks meesterahvas üüris oma 3-toalise korteri aastaks ajaks välja ja tuli selleks ajaks elama üürituppa. Seega põhjuseid, miks ühiselamus elada, on erinevaid, kuid kõik üürijad plaanivad seda teha siiski vaid lühiajaliselt, maksimaalselt aasta või paar.
 |
Nõudlus?
Samal ajal kui Eestis räägitakse, et keskmine elamispinna ruutmeetrite arv inimese kohta on Euroopa mastaabis väike ning seda peaks kasvatama, siis tegelikult on nõudlus sellise majutusvariandi järele suur. Ühest küljest kõrgemapalgaline ühiskonna osa kasvatab oma elamispinna suurust, kuid teisalt on madala palgaga inimesed nõus loobuma oma ruutmeetritest, et maksimaalselt elamiskulude pealt kokku hoida. Sellist tendentsi on märgata ka tavaliste üürikorterite üürimisel. Eraühiselamute vajalikkust näitab
see, kui kiiresti on üüritoad täis saanud. Ühe Lasnamäe algusosas avatud uue eraühiselamu toad said antud üürile vaid paari päevaga ning tahtjaid oli palju. Minu hinnangul oleks kohe võinud anda üürile veel vähemalt paarkümmend sellist tuba, kui mitte rohkem.
