Septembris pensioni II samba väljamaksete mõjust alguse saanud sügisene tõusulaine jätkus ka oktoobris. Taas purunesid ka hinnarekordid.
Esialgsetel andmetel sõlmiti üle kogu Eesti 2263 korteri müügitehingut, mida on küll vähem kui septembris (2499), ent mis jääb koos lisanduvate tehingutega siiski kevadisele buumiaegsele tasemele.
Euroala üks kiiremaid inflatsioone ja koroonaedetabeli tipus püsimine pole tarbijakindlusele negatiivset mõju avaldanud. Hoopis vastupidi, turg on jätkuvalt aktiivne – madal pakkumine koos stabiilse nõudluse ja kümnendi parimate laenutingimustega soosivad kinnisvara, nagu ka muude varade, ostmist.
Muret valmistab liiga kiire hinnatõus
Tehingute mediaanhind tegi rekordi, esmakordselt ületati 1700 €/m2 tase (täpsemalt 1755 €/m2). Oma osa on siin inflatsioonist ja nõudluse/pakkumise tasakaalustamatusest tingitud kiirel hinnakasvul, ent sügis, eriti jõulueelne aeg, on ka aasta olulisemaid uute majade valmimise perioode.
Ehkki nõudluse langust pole veel näha, valmistab muret palkadega võrreldes kiirem kinnisvarahinna kasv: kui palgad on suurenenud aastases võrdluses (II kvartali baasil) 7,3%, siis kinnisvara hinnakasv on olnud üle 10%.
Uusarenduste suurem mõju peegeldus ennekõike Harjumaa tehingute arvus – kui septembris sõlmiti seal 1242 korteri müügitehingut, siis oktoobris esialgsetel andmetel 1355. Tegemist on selle aasta kõrgeima tulemusega ning maakonna tehingute mediaanhind, 2168 €/m2, oli kõigi aegade parim tulemus. Aasta esimese 10 kuu põhjal on mediaanhind Harjumaal suurenenud 7,1% võrra, samas kui tehingute arv on eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu kasvanud koguni 23,3%.
Teistes suuremates maakondades jäi tehingute arv alla eelmise kuu taseme.
Tallinn rallis, mujal rahulikum
Tallinna jaoks väga oluline piir – 1000 korteritehingut kuus, ületati sel aastal kolmandat korda. Hoolimata sellest, et kõiki tehinguid pole veel kokku löödud, on juba saavutatud aasta parim tulemus ehk 1043 müüdud korterit. Uusarenduste keskmisest suurem osakaal viis rekordini ka tehingute mediaanhinna, milleks kujunes 2270 €/m2.
Teiste linnade kohta ei saa sarnaseid töövõite välja tuua, kuid tervikpilti ja turgude suurust vaadates on kuupõhised kõikumised siiski tavalised, eriti kui tuleb võrdlus kõrgema baasi pealt. Näiteks Narvas sõlmiti eelmisel kuul rekordilised 98 tehingut, ka oktoobri 80 tehingut oli tegelikult üle aasta keskmise tulemuse. Tugev nõudlus ajas Eesti suuruselt kolmandas linnas tehingute mediaanhinna viimaste aastate kõrgeimale tasemele – kui aastakeskmine on püsinud 400 €/m2 ümber, siis oktoobris ulatus mediaanhind 480 €/m2-ni.
Tartus müüdi 178 korterit (septembris 206) ning mediaanhind oli 1710 €/m2 (septembris 1740 €/m2).
Pärnus oli esialgne tehingute arv 67 (septembris 102) ning mediaanhind 1416 €/m2 (septembris 1495 €/m2).
Eramuturg jätkas vaiksemalt
Majade ja suvilate turul on sügis rahulikum aeg. Veel septembris sõlmiti 449 tehingut, oktoobri esialgsed andmed (287 müüki) viitavad pigem sellele, et sõlmitakse ca 100 tehingut vähem. Samas, sellel turul on niisugused hüpped ja langused tavapärased.
Rahunenud on ka hoonestamata elamumaa turg. Kui kevadel sõlmiti kohati üle 500 tehingu kuus, siis septembris oli näitajaks 391 ning oktoobris 225 tehingut.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik