Septembris avaldus korteriomandite turul pensioni II samba väljamaksete mõju. Korteriturul sündiski viimase 10 aasta rekord, kui sõlmiti 2498 tehingut – selle tulemusega ületati kevadine tase, samas kui suvekuudel jäi tehingute arv 2000 juurde.
22% tehingute arvu kasv on võrreldav nende inimeste osakaaluga, kes kevadises Norstati uuringus lubasid oma väljavõetava raha kinnisvarasse investeerida. Tehingute mediaanhind oli septembris 1573 €/m2, mida oli 11,6% enam kui möödunud aasta samal ajal.
Aasta esimese üheksa kuuga on sõlmitud 19 435 korteritehingut, tehingute mediaanhind oli 1584 €/m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tehingute arv suurenenud 26,2% ning mediaanhind 10,5%. Seega on turg hoolimata 25% väiksemast pakkumisest äärmiselt aktiivne ning tulenevalt Euroopa ühest kiiremast inflatsioonist ning 20% ehitushindade kasvust ei seisa lähiajal ees ka liikumist vastupidises suunas ehk tehingute arvu langust me ilmselt ei näe. Samuti jääb hinnakasv keskmisest kõrgemaks ka järgmisel aastal.
Eesti korteriturg
Kõigis suuremates maakondades toimus samuti kiire tehingute arvu kasv: Harjumaal sõlmiti 1242 tehingut (+30%), Tartumaal 322 tehingut (+6,6%), Ida-Virumaal 287 tehingut (+17,6%) ja Pärnumaal 163 tehingut (+18,1%). Mediaanhind tõusis Harjumaal esmakordselt üle 2100 €/m2, samas kui teistes suuremates maakondades jäi hinnatase küll rekordtasemele alla, ent püsis tipu lähedal.
Aktiviseerumist oli näha ka suuremates linnades, välja arvatud Tartus, kus tehingute arv vähenes uusarenduste osakaalu muutumise tõttu. Tallinnas sõlmiti 924 tehingut (+29%), Tartus 206 tehingut (-9,7%), Pärnus 102 tehingut (+18,6%).
Narvas aga jõuti rekordini – kunagi varem pole seal ühes kuus sõlmitud 98 tehingut. Sellele aitas kaasa ka fakt, et koguni kolmandik Ida-Virumaa elanikest võtsid oma II pensionisamba raha välja. Kuna keskmine pangakontole laekunud raha jäi alla 7500 euro (väljaspool Harjumaad alla 7000 euro), siis valdavalt osteti selle raha eest keskmiselt odavamat kinnisvara.
Aasta esimese üheksa kuuga on tehingute mediaanhind Tallinnas 7,3% (2015 €/m2→2162 €/m2), Tartus 13,5% (1553 €/m2→1763 €/m2), Pärnus 11% (1235 €/m2→1371 €/m2), Narvas 5% (397 €/m2→417 €/m2). Segmenditi on tegelik hinnakasv näiteks Tallinnas üle 10%, statistilise hinnakasvu toob madalamaks uusarenduste tunduvalt madalam osakaal.
Eesti majade ja suvilate turg
Majade ja suvilate turgu mõjutas pensioniraha juba tunduvalt väiksemal määral – septembris sõlmiti 449 tehingut (sealhulgas 344 eramutes ja 105 suvilates), mis jäi varasemate kuude tasemele. Suurt tõusu ei tulnud ka Ida-Virumaal, kus madalate kinnisvarahindade juures oleks eeldanud suuremate tehingute arvu kasvu.Ida-Virumaal sõlmiti septembris 58 tehingut, mida oli 10 võrra enam kui augustis, ent ka varasematel kuudel on tehingute arv jäänud 50 ja 60 vahele.
Aasta üheksa kuu kokkuvõttes sõlmiti Eestis 3790 hoonestatud elamumaa tehingut (mullu 2922), elamutes oli keskmine hind 131 000 eurot (112 300 eurot) ja suvilates 54 553 eurot (42 003 eurot). Seega on majade ja suvilate turul hinnakasv olnud isegi kiirem kui korteriturul.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik