Käes on aasta kõige magusam aeg suvilate müügiks. Vanemates suvituspiirkondades on väga palju amortiseerunud suvemajakesi, enamjaolt suurusega 600 – 800 m2, kuid kuni 1500 m2 krundil. Kui läbi aastate tehingustatistikat vaadata, siis sellist laadi kinnisvara leiab oma ostja suure tõenäosusega just kevadsuvel.
Paar aastat tagasi osteti suvilaid peamiselt eesmärgiga maja aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Täna on valdaval osal suvilakruntide huvilistest jällegi soov soetatavat vara suvilana kasutada, peenramaad teha ning rohelisel maalapikesel suviseid grillimõnusid nautida.
Keskmine suvilakrundi suurus on 600 – 800m2, millest enamusel 60—70ndatel ehitatud suvemaja. Olenemata hoone suurusest, planeeringust, korruselisusest on huvi selliste kapitaalremondita suvilate vastu hinnatasemel 500 000 – 800 000 krooni.
Hinnad diferentseeruvad ka piirkondade lõikes. Kõige madalamal tasemel on nõudlus Muugal. Kallimad on suvilad Mähel, Randveres ja Viimsi poolsaare vanades kalurikülades. Viimastes kohtades on muidugi krundid suuremad ja hinda tõstvaks teguriks on tihti mere lähedus. 500 000 – 800 000 krooni on ka hinnatase, millega käesoleval ajal suvilakruntide tehingud toimuvad. Tegelikkuses on see väga sarnane sama piirkonna hoonestamata kruntide turuhinnaga.
Tänastel turul on nii, et müües algupärast klassikalist suvilat, annab hea seisukord pigem müügieelise kui kõrgema tehinguhinna. Omanike soov oleks muidugi võrreldes konkureerivate müügiobjektidega turul kõrgemat hinda küsida. Praktika aga näitab, et siis tuleb arvestada tunduvalt pikema müügiperioodiga. Keskmisest turuhinnast (kuni 700 000 kr) kõrgema hinna annavad turuväärtust tõstvad tegurid nagu näiteks mere lähedus/naabrus ja ühendatud tsentraalsed kommunikatsioonid (wc, dušš majas) jms.
Täna on hea aeg suvilat müüa, kuna nõudlus on suur. Suvila seisukord ja krundi suurus ning haljastus täna nii suurt rolli ei mängi, kuivõrd nõudluse hinnatase on väga paigas.
