 |
Ettel Poobus – äärelinna osakonna nooremmaakler |
Eelmisel nädalal käisin esimest korda koos Olga Fjodorovaga Mustamäel kaardistamas. Järgnevalt kirjutan teile kuidas läks, mida õppisin ja kogesin.
Olin sel korral kaardistamas pigem assistendi ja kuulaja rollis, sest tahtsin näha kuidas Olga inimeste poole pöördub, kuidas inimeste küsimustega toime tuleb ja üleüldiselt kaardistamisülesannet täidab. Mina aga püüdsin kõike analüüsida ja sellest käigust õppida kasulikke nippe enda uute kaardistamisretkede jaoks.
Mõned tähelepanekud: inimestele peab lähenema nagu ornitoloog linnule, olema ettenägelik ja oskuslik, et mitte teda ära ehmatada, nii et ta su juurest põgeneda soovib või ohtu näeb.
Selleks, et inimene ära ei ehmataks, tuleks esmalt kontrollida oma rääkimiskiirust, et inimene saaks sinu pöördumise põhjusest võimalikult täpselt aru. Oluline on kohe öelda, et tegu on kinnisvaraalase teemaga, sest nagu ka eilse kaardistamise pealt näha võis, siis arvatakse kohe, et oled Jehoova tunnistaja, abirahakoguja või mõne toote pähemäärija. Nendest hoitakse parema meelega eemale.
Oluline on ka mõista anda, et jutuajamise eesmärk ei ole inimeselt midagi kätte saada, usku pöörata, nõuda või kohustada. Pigem on see teavitustöö meie olemasolust, juhuks kui peaks kinnisvaraalast abi vaja minema või kui teatakse kedagi teist, kellel oleks antud valdkonnas nõustamist vaja. Alles pärast kindlustunde tekkimist, et millelegi oma nime alla kirjutama ei pea, hakatakse vabamalt rääkima. Tekib teatud mõttes usaldus ning info hakkab liikuma: kus, kes, mida müüb, otsib või kolib; kus on kõrged kommunaalmaksed, kus madalad üürid jne. Vahel räägivad inimesed ka oma isiklikest muredest. Selleks peab samuti valmis olema ja oskama ära kuulata – see käib asja juurde.
Väga oluline roll on ka flaieril, kus kõik andmed ja info täpselt kirjas. Inimene saab kiire ülevaate, millega on tegu ja hiljem vajadusel uuesti üle vaadata, et ühendust võtta või kellelegi soovitada. Visiitkaardi puhul on info osa väiksem ja lisa tööd inimesele uuesti uurida. Minu enda suureks komistuskiviks on vene keel, mille oskamine vähemalt vestlustasemel oleks ilmselgelt väga oluline.
Meie hommikuse pooleteise tunni jooksul rääkisime umbes 12 inimesega, kellest potentsiaalseid kliente, kes lubasid ühendust võtta või kellele lubasime ise helistada, tuleb ilmselt 2-4. Ühistranspordipeatuse poole liikudes, et kontorisse tagasi sõita, nägime seismas üht meesterahvast, keda olime varem kõnetanud. Ta uuris väga hoolikalt meie antud flaierit. Mine siis tea, ehk võtabki ühendust.
Mulle isiklikult tundub, et kaardistamine tõesti toimib. Talve lähenedes on ennast muidugi aina raskem toast välja ajada, aga samas usun, et tulemust sellel on.
